Foto: Flickr
31. oktoobri seisuga on kütitud 273 jahiühenduse andmetel 1680 põtra. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on see üle 300 isendi võrra rohkem (2021 ‒ 1362 isendit), kuid ka andmete märkijate arv on suurenenud.
Kui 31. oktoobril oli Jahise andmetel põtru kütitud 1680, siis peab arvestama seda, et juurde on lisandunud Jahisesse 72 jahipiirkonna kasutajate (2021 ‒ 59) andmed ja kokku ühendusi siis 273 (2021 ‒ 195). Kokku on jahipiirkondade kasutajaid lisandunud 40% (2021. a 23% ja 2020. a 16%). Samas on ka oluline fakt, et oktoobris oli ka viis nädalavahetust, kui tavaliselt oli neid neli.
Samas on ka näha, et kümnel kasutajal, kellel eelmisel aastal olid andmed sisestatud, on hetkel küttimise real tühjad kohad. See tähendab, et hetkel pole suudetud küttida või on andmed veel lisamata.
Kütitud on 690 pulli (15.11.2021 ‒ 732 ja 2020. a 658), 690 lehma (15.11.2021 ‒ 665 ja 2020. a 534) ja 351 vasikat (15.11.2021 ‒ 479 ja 2020. a 439). Selle tulemi alusel teeb see küttimisstruktuuriks pulle 41% (2021. a 39% ja 2020. a 40,34%), lehmi 38% (2021. a 35,45% ja 2020. a 32,7%) ja vasikaid 21% (2021. a 25,55% ja 2020. a 26,9%).
„Kui võrrelda struktuuri muutust eelmise aasta sama perioodiga Jahises (31.10.2021), siis näeme, et muutused on toimunud pullide (+2%), lehmade (+2,36%) ja vasikate (-1,96%) osas, kuid nende muutuste pealt ei saa veel midagi ennustada. Osades maakondades on kurdetud, et vasikaid on vähe või emad on ilma vasikata,“ selgitas EJS-i juhatuse liige Priit Vahtramäe.
Vasikate arv on väike
„Kui võrrelda struktuuri muutust eelmise aasta sama perioodiga Jahises (15.11.2021), siis näeme, et muutused on toimunud pullide (+2,75%) lehmade (+2,6%) ja vasikate (-4,55%) osas ja siin võiks eelnevate aastate jahimeeste praktikale tuginedes öelda, et vasikaid on veel vähem ja nende kättesaamine raskem ning olukorras, kus soovikime arvukust säilitada, küttime jätkuvalt lehmi ja pulle rohkem, mis aga viib arvukuse kiire languseni. Olukord läheb järgmisel hooajal veelgi halvemaks, sest ka selle aasta kuumalaine suvel avaldab järgmise aasta järelkasvule mõju ja seda juba kaks aastat järjest. Mullikate kaalud langevad ja sellega seoses tiinestub neist teiste maade (Rootsi) näitel ainult 40%,“ selgitas Vahtramäe.
Sel jahihooajal leppisid jahindusnõukogud kokku 4451 põdra (2021. a 5063) küttimises. Kokkulepet Järvamaal ei saavutatud, kuid nende jahimeeste soov oli küttida 248 isendit, mida sooviksid ka täita. Kokku koos Järvamaaga on minimaalne küttimismaht kokku 4699 isendit. Keskkonnaagentuuri soovitus jäi vahemiku 4800‒5400 (2021. a 5090‒5600) isendit. EJS-i soovitus arvestaks juurdekasvu ja soovi arvukust hoida samal tasemel ning see oli 4000‒4700 isendit.
Vahtramäe sõnul olukord ei ole kahe eelmise aastaga paranenud. Pigem süveneb ja halveneb ja pole ka mingit vajadust eelmisel aastal väljaöeldut parandada. „Lootus, et struktuur, mis peaks populatsiooni arvukuse säilitamise seisukohast olema võrdne, on juba kadunud. Näha on, et vasikate asemel kütitakse pulle ja põhikarja ehk on sama tendents nagu eelmisel aastal,“ kommenteeris Vahtramäe.
Keskmine küttimine kasutaja kohta on 6,38 (15.11.2021 ‒ 9,62 isendit ja 15.11.2020. a oli 10,3). Nagu näha on see näitaja kolmandiku võrra langenud eelmise aastaga, mis näitab ka olukorra tõsidust ja raskendatud limiidi täitmist.
Küttimine on vähenenud
Keskmise andmete alusel võiks arvestada, et kokku on kütitud Eestis umbes 2200‒2400 põtra, mis on oluliselt tagasihoidlikum kui eelmisel hooajal. 2021. aastal oli see 3155‒3350 isendit, mis oli 2020 hooajast 5% väiksem, aga samas oli ka 2021 kohustus 9% suurem.
„Paljud jahiseltsid peavad pingutama kuni 15. detsembrini, et küttimismaht täis saada või õige struktuur säilitada. Kui vasikaid ei ole, tuleks esitada vaatluskaart jahindusnõukogule koos palvekirjaga, et kui vasikaid ei ole, siis palun arvestada, et nende küttimata jätmine ei ole limiidi mittetäitmine. Kui olete olukorras, et põtra on väga vähe, tuleks üldse paluda jahindusnõukogult limiidi täitmise vähendamist. Väga õigesti on käitunud need maakonna jahindusnõukogud, kes on andnud limiitide täitmisel võimaluse ise seltsidel otsustada vahemiku vastavalt konkreetsele olukorrale +/-10‒30%,“ tõi Vahtramäe välja.
„Jätkuvalt tuleks meeles pidada, et tähtis ei ole, kui palju kütime, vaid see, kui palju isendeid jääb sobivas vanuselises ja soolises struktuuris alles pärast hooaja lõppu. Juba täna ja praegu tuleb otsustada milline on olukord teie jahipiirkonnas ja milline saab see olema järgmisel aastal,“ lisas Vahtramäe.
