Foto: Piret Eensoo/isase vähi mõõtmine
Augusti algusega saab hoo sisse vähipüügihooaeg. Meenutame, et ühe loaga saab püügilt kaasa võtta kuni 𝟕𝟓 mõõdus vähki. Vähi alammõõt on 𝟏𝟏 cm. Lase sellest väiksemad vähid palun vette tagasi! Võimaluse korral säästa potti panemisest emaseid suuri vähke! Need tunned ära laiema laka järgi, samuti pole neil kõhu all sigijalgu.
Vähikatk ei ole kõigist meie veekogudest veel kadunud. Seepärast on äärmiselt oluline enne vähipüügile minekut kõik oma püügiriistad üle vaadata ja desinfitseerida. Eriti tähtis on see juhul, kui sul on luba võetud mitmesse maakonda või erinevatesse veekogudesse.
Püügivahendid saad kõige lihtsamalt vähikatkuvabaks nende täielikul kuivatamisel päikesepaistelise ilmaga. Kui päikest napib, saab püügivahendid kuivatada ka saunas, nii umbes tunnikese jagu 80-90 kraadi juures.
Eestis on ainus põline vähiliik jõevähk. Alates 2008. aastast on aga meie vetest leitud mitmeid võõrvähiliike. Levimas on signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk. Valmis tuleb olla ka kitsasõralise vähi äratundmiseks, kuigi teadaolevalt see liik Eestis seni puudub. Võõrvähid on agressiivsemad, vastupidavamad ja viljakamad, nii jäävad kohalikud vähid elupaiga hoidmisel neile alla.
Meie enda jõevähk on üleni ühtlase punakaspruuni, roheka või sinaka värvusega ning suurte sõrgadega. Kuidas aga võõrvähiliike ära tunda?
- Signaalvähi tunned ära heleda laigu järgi sõral ning tema rindmik ei ole kare
- Ogapõskse vähi põskedel on ogad, sõrad on alt heledad ja lakal pruunikaspunased vöödid
- Marmorvähi koorik on iseloomuliku marmorja mustriga
Võõrvähkide elusate isendite importimine, transportimine, turustamine, pidamine, paljundamine ja loodusesse laskmine on RANGELT KEELATUD. Võõrvähiliigi veekogus esinemise või võõrliigi pidamise kahtluse korral anna sellest teada riigiinfo telefonile 1247 või e-kirjaga 1247@1247.ee.
