Foto: Keskkonnaamet
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et informatsioon Laelatu puisniidule tekitatud sügavatest kahjustustest jõudis temani 25. märtsil. „Teemaga süvitsi minnes selgus, et Keskkonnaameti vastutav spetsialist oli jaanuaris rutiinse ülevaate käigus tuvastanud, et puisniidu taastaja on tekitanud raidmete väljaveol pinnase kahjustuse ning seetõttu peatanud taastamistööd. Rikkumise kogu ulatust ja heastamise võimalusi oli töötajal plaanis kontrollida siis, kui lumi on täielikult sulanud ja ülevaade olukorrast selge,“ selgitas Kukk.
Kukk lisas, et mitte mingil juhul ei saa looduse rikkumise hinnaga toimuda looduse taastamine. „Laelatu puisniit on hoidmist väärt ja väga oluline, seal kasvab nii Eesti kui kogu Põhja-Euroopa üks liigirikkamaid taimekooslusi.“
Praeguseks on Keskkonnaameti järelevalveametnikud teinud piirkonnas paikvaatluse. Mujalt, kui raidmete väljaveo radadelt, ei ole hetkel roopaid leitud. Keskkonnaamet alustas juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks väärteomenetluse Looduskaitseseaduse § 71 Kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumine lg 1 tunnustel. Menetluse käigus selgub ka kahjustuste täpne suurus, selgitatakse heastamise võimalused ning puisniidu taastaja lepingu rikkumise ulatus.
Eesti on võtnud eesmärgiks, et aastaks 2027 on meil hoolduses 2000 hektarit puisniite. Selle eesmärgi nimel tellib Keskkonnaamet igal aastal ligikaudu 100 hektaril alade taastamist. Antud lepingu raames oli tellitud 2,6 hektari taastamine. Taastamistööde käigus ei ole rööbaste tekitamine lubatud, kuid selliseid üksikuid juhtumeid on ka varem ette tulnud. Keskkonnaamet kontrollib kõikide taastamistööde täitmist enne lepingu lõpetamist ning on vajadusel määranud heastamise meetmed. Kuna taastamistööd nõuavad kas täiesti külmunud või kuiva pinnast, siis oleme uutele lepingutele määranud tööde tegemiseks pikema perioodi, et taastajad saaksid töö teha pinnast kõige vähem kahjustaval ajal.
