Lääne-Virumaal Simuna jahtkonnas märkas noorjahimees Kristo Ojaste põdravasikat ja tal õnnestus see jäädvustada videole.

Peale kiiret video tegemist lahkus jahimees kohe, et põdrapere saaks oma toimetusi edasi toimetada. Lähedal viibis ka põdralehm, kes järeltulija tegemisi eemalt jälgis.

Eesti Jahimeeste Selts on kuulutanud 2025. aasta põdra-aastaks ja loodame, et sellest vasikast saab tubli ja tugev põder.

Kevad ja suve algus on metsloomade jaoks tundlik aeg, mil nad kasvatavad oma järglasi. Looduses liikudes peaksime olema tähelepanelikud ja vältima loomade häirimist. Kui kohtad metsloomapoega, on parim teguviis vaikselt eemalduda ja mitte püüda looma aidata ja pikalt jääda pildistama või filmima. Sageli on emasloom läheduses ja ootab sobivat hetke, et järglasega taas ühineda. Inimese sekkumine võib põhjustada järeltulija hülgamise või suurendada kiskjate ohtu. Samuti on oluline hoida koerad rihma otsas, et vältida kokkupuudet metsloomadega.

Aprillis-mais sünnivad põtradel vasikad, karud liiguvad ringi poegadega, metssigadel on põrsad ja lindudel on käimas pesitsushooaeg.

EJS jagab nõuandeid juhuks, kui peaksid metslooma ja poegadega kokku sattuma:

  • Kui juhtud kokku metslooma poegadega, tagane selles suunas, kust tulid. Kui satud kogemata ema ja poegade vahele võib emaloom poegi kaitstes ka rünnata.
  • Jäta endale alati taganemistee ning enda ja metslooma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta metsloom võib rünnata.
  • Kui satud kokku metslooma poegadega või linnupesaga lahku viivitamatult. Pikem kokkupuude järelkasvuga võib põhjustada nende hülgamise või sattumise kiskjate saagiks.
  • Kui liigud metsas koeraga, ära lase tal rihmata joosta. Koer võib häirida metslooma ja nende poegi ning seeläbi ise ohvriks sattuda.
  • Terve metsloom ega ka tema järglased ei vaja inimeste sekkumist ning nad tuleks rahule jätta. Neid ei tohi katsuda ega muidu häirida. Mida lühem on kokkupuude järglastega, seda parem nendele.
  • Ära kunagi meelita söödaga metslooma enda lähedusse. Kui metsloom harjub inimese käest toitu saama, kaob neil inimpelgus ning nad tulevad järjest tihedamini majade juurde toitu otsima.
  • Ei tohiks ligineda ka linnule, kes on silmnähtavalt erutunud, käitub ärevalt või teeskleb vigast. Kui leiad linnupesa, suru maha uudishimu ja lahku pesitsusterritooriumilt. Enneaegselt pesast lahkunud linnupoegade häirimine võib põhjustada nende sattumist kiskjate suupisteks.
  • Osadel metsloomadel on oma kindel territoorium, kuhu võõras siseneda ei tohi. Nt põtradel poegimisajal või tetredel ja metsistel pulmamängu ajal.
  • Metsloomaga kohtumisel tuleks mõelda ka sellele, et nendel võib sageli olla parasiite (kirbud, puugid, täid).
  • Vigastatud looma leidmisel ei tohiks teda häirida. Haavatud või haige metsloom on alati ohtlikum kui terve. Sel juhul tuleks helistada riigitelefonile 1247.
  • Teedel liiklemisel tuleb arvestada võimalusega, et sinna satuvad loomapojad. Loomade aktiivsus on suurem varahommikul ja hilisõhtul.
  • Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik. Metsloomade ja lindude loodusest eemaldamine ja kodus pidamine on seadusega keelatud.