Tutvustus

Algselt kasvatati küülikuid eelkõige farmides liha ja karusnaha saamise eesmärgil, aga ka laborites. Tänapäeval on küülikutest saanud ka väga populaarsed lemmikloomad. Oma pehme karvase mänguasja välimusega on nad võitnud nii laste kui ka paljude täiskasvanute südamed. Küülikuid on väga palju tõuge, kuid lemmikloomana peetakse enamasti väikeseid küülikuid nagu hermeliinid, kääbuspässid, lõvilakad ja nende erinevad ristandid.

Leidub nii püstiste kui lontis kõrvadega loomi, kuid kõrvadest tõsta ei tohi küülikut kunagi! Vaatamata levinud arvamusele, et küülikud on üpris rumalad, erinevad hästi sotsialiseeritud küülikud väga hea taibu ja õppimisvõimega. Olles järjepidev ja kannatlik, on võimalik õpetada küülikut hoidma kodus puhtust, tulema kutsumise peale aga ka sooritama palju erinevaid trikke.

Looduses elavad küülikud suurte rühmadena keerukates urgude süsteemides. Sellest tulenevalt on nad väga uudishimulikud ja seltsivad loomad. Eluiga on keskmiselt 6-10 aastat. Küülik ei ole näriline vaid tegemist on jäneselisega, kes aga pole meie metsades elavate jänestele lähedane sugulane ja nende kombel metsas hakkama ei saa.

Käitumine

Küülikud armastavad hüpata, joosta ja teha õhus uskumatuid haake. Paljud küülikud on meelsasti valmis oma peremehaga suhtlema. Kõige rohkem meeldib küülikutele sügamine ja õrn mudimine kõrvade vahelt ja seljal, selle peale vajub rahulolev küülik tihti kõhuli ja hakkab hambaid krigistama. Rahulik krudin tähendab sama, mis kasside nurrumine. Küülikud teevad veel teisigi hääli, näiteks urin tähendab ärritumist,  meeleheitlik piiksumine tähendab hirmu, jalaga vastu maad löömine on hoiatus aga ka hirmu või pahandamise märk. Kiindumust võib küülik väljendada lakkumisega, aga ka jooksmisega ümber jalgade, millega kaasneb vaevukuuldav „müh-müh“.

Kuna küülikud on uruloomad, on nende üheks meelistegevuseks kaevamine. Nad kaevavad kõikjal – toanurgas, vaiba peal, voodis aga ka inimesel süles olles. Küülikute head kaevamisoskust tuleks eriti meeles pidada paigutades küülikut väliaedikusse. Aedik peab olema põgenemiskindel ka altpoolt, sest paljude küülikute jaoks pole ennast aia alt välja kaevata mingi probleem.

Teiseks küülikutele väga omaseks tegevuseks on närimine. Nad vajavad närimist selleks, et kulutada oma hambaid, mis kasvavad neil kogu elu vältel. Kodustes tingimustes võib selline komme osutuda väga tüütuks. Küülikud võivad rikkuda mööblit, kiskuda maha osa tapeedist, kuid kõige suuremaks ohuks on elektrijuhtmed, nende eest tuleks küülikut hoolikalt kaitsta. Osad isendid võivad olla ka kurjad ja hammustada. Paljusid küülikuid on võimalik õpetada asju mitte närima, kuid ostes endale küülikut, ei tasuks tema heale käitumisele lootma jääda vaid tuleks arvestada ka halvema variandiga ja selleks puhuks tuleb kasuks puur. Küüliku puur peaks olema võimalikult suur, miinimum puuri pikkus võiks olla 1m (sõltub küüliku suurusest), et võimaldada küülikul seal vaba liikumine ja sirutamisruum.

Isegi kui oled suutnud oma küüliku väga hästi kasvatada, õpetada talle kõiki kombeid ja väärikat käitumist, ei tasuks küülikut voodisse võtta. Paljude tähelepanekul mõjub pehme voodi küülikule hullutavalt. Voodis olles unustatakse järsku kõik kombed. Hakatakse kaevama, voodipesu hammastega sakutama ja kõige tipuks võib suurest erutusest tulla voodisse ka üllatus loigu ja pabulate näol.

Pidamine ja elutingimused

Nagu juba enne öeldud peaks küülikul olema suur puur. Puuri juurde peaks kuuluma heinasõim, söögikauss ja joogipudel (veekauss aetakse heina ja muud sodi kiiresti täis). Lisaks võib puuri muretseda majakese ja WC-kasti, mis siis täita kassiliivaga.

Küülikut võib pidada ilma aluspanuta, kuid võib kasutada näiteks paberit, saepuru, saepurugraanuleid, heina jne. Allapanuna ei tohiks kasutada paakuvaid kassiliivasid kuna küülik võib seda sisse süüa ja soolteummistuse saada.

Küülikut ei tohiks siiski ainult puuris pidada. Soovitatav on lasta ta iga päev paariks tunniks suuremal alal jooksma. Küülikud, kes veedavad rohkem aega puurist väljas ja inimestega suheldes on tihti ka arukamad ja julgemad.

Küülikuid ei tohi tihti pesta, üldiselt nad kardavad vett ja liiga tihe pesemine mõjub halvasti nende nahale. Üldiselt saavad küülikud enda korrashoiuga suurepäraselt hakkama ja pesemisega tuleks neid aidata ainult suurema määrdumise korral.

Pikakarvalisi küülikuid tuleks võimalikult tihti kammida, et vältida pusade tekkimist. Pusad on küülikule ebamugavad ja nende alla kogunev mustus võib põhjustada naha põletikke.

Arsti juures on küülikuga soovitav käia igal aastal, et vaktsineerida ta mükomatoosi vastu. Kontrollima peaks kindlasti kodus küüliku hambaid (et ei oleks valehambumust) ja küüsi (et need liiga pikad ei oleks).

Toitumine

Küülikute põhitoiduks on hein. Vaatamata selle, et hein ei tundu inimese meelest kuigi isuäratav, on selline söök küüliku seisukohalt kõige tervislikum. Lisaks tuleks pakkuda väikeste portsudega loomapoodides saadavaid söötasid küülikutele, värskeid juurvilju, veidi värskeid puuvilju, hiinakapsast, suvel võilillelehti ja muud rohelist. Vältida tuleks peakapsast, herneid, ube jms, mis võib põhjustada gaase ja ka riknenud toiduaineid. Gaasid on eriti ohtlikud pisematele küülikutele, surve tõttu kõhus võib väike küülik isegi surra. Samuti ei tohi anda küülikutele kartulit ega magusaid asju, sest need võivad põhjustada diabeeti. Maiusena võib pakkuda paar rosinat päevas, veidi pähkleid või pisikesi puuviljatükikesi.

Küülikul peaks olema puuris mineraalkivi hammaste kulutamiseks, kuna küüliku hambad kasvavad terve elu ja samuti peaks olema soolakivi mida küülik lakkuda saaks. Joomiseks sobib puurist väljaspool asetsev joogipudel, kuna puuris sees oleva jooginõu ajab küülik ümber. Võimalda küülikule närimismaterjali, näiteks lehtpuude oksi (õunapuu, kirss, pihlakas).

Paljunemine

Küülikud on superpaljunejad ja ega siis ilmaasjata pole olemas väljend „sigib nagu küülik“. Sellest tulenevalt ei tohiks kunagi pidada emast ja isast küülikut koos (va kui üks neist on steriliseeritud/kastreeritud). Liiga tihe poegimine kurnab emast ja ta võib varakult surra, lisaks pole väikestele küülikutele sobiva kodu leidmine sugugi lihtne. Küülikud saavad suguküpseks 3-4 kuuselt, tiinus kestab 28-29 päeva, poegi sünnib 1-12, nad on abitud, kinniste silmadega ja karvutud. Esimese paari nädala jooksul peaks värsket küülikuema võimalikult vähe tülitama, muidu võib ta pojad ära tappa. Poegi ei tohiks emast eraldada ennem 1,5 kuu vanuseks saamist.

Kasulikud lingid: