Tuletame meelde, et lemmiku võtmine on suur vastutus. Enne kui võtad lemmiku, siis mängi läbi kõik võimalikud stsenaariumid, mis võivad elus ette tulla ja küsi endalt kus selles stsenaariumis paikneb su lemmik. Loomad teevad küll südame soojaks, aga vahel on suurem heategu neile, kui nad leiavad selle ühe õige pere. Looma jaoks on väga stressirohke minna varjupaika – koju – varjupaika – koju. Kuidas aga käituda, kui viimane võimalus ongi üksnes lemmikloom loovutada.
🔹 Eesti Loomakaitse Seltsile teadaolevalt on kõikide suuremate varjupaikade loovutuslepingus punkt, mis kohustab loomaomanikul teavitama varjupaika esimesel võimalused, kui tekivad probleemid lemmiku pidamisel. Kui loomale on leitud uus omanik, tuleb ka sellest varjupaika teavitada, et lemmikloomaregistris vajalikud muudatused sisse viia (varjupaik registreerib kiibi uue omaniku nimele ja lisab tema andmed, sest andmeid ei saa muuta uus omanik). Enamus varjupaikasid ja MTÜsid on nõus neilt võetud looma alati tagasi võtma.
🔹 Kui loom tuuakse varjupaika, siis esimese asjana tuleb kontrollida kiipi. Kuna Eestis on kasutusel mitu registrit, tuleb kontrollida kiipi kõigist veebipõhistest registritest. Kui kiip on olemas ja andmed kantud registrisse, peab koheselt teavitama omanikku. Juhul, kui omanik ei vasta kõnedele või ei tule loomale 14 päeva jooksul järgi, antakse juhtum Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) ja seda käsitletakse kui looma hülgamisena. PTA peab ametlikult võõrandama looma ja määrama uueks hooldajaks varjupaiga, et loomale saaks uue kodu leida. Kui loom on võetud mõnest teisest varjupaigast, on hea tava teavitada kohta, kus loom on algselt võetud.
🔹 Kui varjupaika jõuab loom, kellel puudub kiip, on varjupaik kohustatud lisama saabunud loomast pildi ja leidmise asukoha oma koduleheküljele, kust on loomaomanikul võimalik leida oma kadunud lemmik. Andmete lisamiseks on aega 24h ja looma ei tohi loovutada enne 14 päeva uude koju.
