Keegi meist ei kujutaks ette ega ilmselt sooviks uskuda, et Eestis peetakse üle poole miljoni kana tingimustes, mis on nii õõvastavad, et neid ei suuda paljud inimesed isegi vaadata. Paraku on aga nende tundevõimeliste lindude ca A4 suurusel pinnal kitsas traatpuuris pidamine lubatud praktika, mis põhjustab palju piina ja kannatusi.
Seepärast on oluline võidelda selle nimel, et kanade puurispidamine Eestis keelustataks ning toimuks üleminek vabapidamissüsteemidele.
Oleme koos Eesti tugeva loomasõprade kogukonnaga teel kanade puuridest pääsemiseni juba märkimisväärse edu saavutanud. Selleks, et aga päriselt jõustuks seadus, mis keelustab puurispidamise, on mitu olulist etappi vaja läbida. Kirjutame siin selle teekonna täpsemalt lahti, et kõik loomasõbrad saaksid kursis olla, kuidas selle seaduse abil ca 600 000 lindu piinadest täpsemalt päästa saab ja millised sammud poliitilises protsessis peame läbima.
Tegutseme Nähtamatutes Loomades kanade puurispidamise keelustamise nimel mitmel rindel. Oleme juba 2017. aastast, mil meie organisatsioon loodi, veennud Eesti jaekette loobuma puurikanade munade müügist. Tänaseks on üle 50% jaekettidest lähiajal üle minemas vaid vabapidamisüssteemide munadele. Ühelt poolt suhtleme otse poliitikute ja ametnikega. Teisalt kasvatame teadlikkust probleemist ning töötame selle nimel, et poliitikud mõistaksid kui suur on avalik huvi loomade heaolu vastu. Kasutame kõiki seniste edukate kampaaniate kogutud teadmisi, et nüüd ületada see Eesti loomakaitse suurim väljakutse, mis mõjutab suurimat hulka loomi.
Septembris 2023 paljastasime “Pealtnägija” vahendusel meie pikalt ette valmistatud salajase projekti. Saatsime ühe Nähtamatute Loomade tiimiliikme salaagendina tööle Eesti kolme suurimasse puurikanalasse. Tema poolt salakaameratega jäädvustatud puurikanala argipäev sisaldas nii julmi kaadreid, et kõike ei saanud tele-eetris isegi avaldada.
Jaanuaris 2024 esitasime Riigikogule rahvaalgatuse petitsiooni, millele pani toetuseks digiallkirja rekordilised 21 421 loomasõpra. See lükkas käima olulise protsessi, mille jätkumise kallal nüüd enim vaeva näeme. Riigikogu saatis algatuse maaelukomisjoni lauale vastutavaks komisjoniks. Seega osalesime 2024. aastal mitmetel maaelukomisjoni istungitel, et seda olulist muutust poliitikutele tutvustada. Lisaks sellele kohtusime Riigikogu liikmetega nii fraktsiooniti kui individuaalselt, et kasvatada liitlaste hulka loomade heaolu küsimustele. Avalikkuse suur tugi puurispidamise keelustamisele tegi meie jutu ka poliitikute silmis olulisemaks.
Riigikogu maaelukomisjon otsustas kanade puurispidamise küsimuse saata edasi tegelemiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, kuna loomakasvatussektorina kuulub see teema selle ministeeriumi vastutusalasse. Seega käisime ka minister Piret Hartmani kokkukutsutud aruteludel puuride keeldu kaitsmas. Lisaks suhtlesime eraldi ministeeriumi ametnikega, kes teema eest vastutavad.
Oktoobris 2024 paljastasime “Pealtnägijas” taaskord värsked kaadrid, mis salaja ühes Eesti suures puurikanalas filmitud. Julmus ja õudus, mida linnud igapäevaselt kannatama peavad, liigutas kümneid tuhandeid inimesi. Laialdane meediakajastuste laine ei jäänud ka poliitikutel märkamata. Jää jätkas vaikselt liikumist.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on lubanud, et 2025. aasta alguseks kirjutavad nad eelnõu teksti, mis sätestab muudatuse kanade puurispidamine keelustada. Viimati, kui selle eest vastutava ametnikuga rääkisime, kinnitas ta veel, et plaan on jõus. Kui kõik läheb planeeritult, hakkab eelnõu valmimisega aga meie töös uus ja veelgi kaalukam faas.
Järgmised sammud keelustamise poole
Kui eelnõu tekst sünnib, peab see läbima ministeeriumidevahelise kooskõlastusringi. See tähendab, et kõik selle kooskõlastusringi jaoks valitud ministeeriumid peavad rohelise tule andma, et kanade puurispidamise keelustamisega saaks edasi minna.
Enne, kui eelnõu pärast ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi Riigikogu töölauale tagasi jõuab, peab valitsus selle heaks kiitma.
Ehk siis enne, kui üldse Riigikogu hääletusteni jõuame, tuleb veel mitu väga olulise kaaluga sammu läbida, kus igas protsessi faasis võib midagi ebaõnnestuda, kui tööstus poliitikute mõjutamiseks sekkub ja eelnõu edasiliikumist takistab.
Riigikokku jõudes on eduks vaja eelnõul läbida kokku kolm lugemist.
Riigikogu kodulehelt kolme lugemise ülevaade:
Esimesel lugemisel arutatakse seaduseelnõu üldpõhimõtteid. Otsustatakse, kas seaduseelnõu menetlemist Riigikogus jätkata või mitte.
Teisel lugemisel arutatakse seaduseelnõu sätteid ja hääletatakse muudatusettepanekuid. Teist lugemist saab katkestada ja esitada eelnõu kohta täiendavaid muudatusettepanekuid. Kui lugemist ei katkestata, loetakse teine lugemine lõpetatuks ja seaduseelnõu saadetakse kolmandale lugemisele.
Kolmandal lugemisel otsustatakse seaduse vastuvõtmine.
Seaduse vastuvõtmiseks on vaja poolthääleenamust ehk siis kanade puurispidamise keelustamise poolt peab hääletama rohkem Riigikogu liikmeid kui keelustamise vastu.
Kui aga eelnõu läbib edukalt kõik kolm lugemist, jääb viimase sammuna ainult oodata, et president selle välja kuulutaks. Siis on asi ametlik.
Karusloomafarmide keelustamise puhul tehti Riigikogus karusloomafarme toetavate poliitikute poolt esimesel lugemisel ettepanek eelnõu tagasi lükata – õnneks see ei läinud läbi. Seda võime suure tõenäosusega näha ka kanade puurispidamise keelustamise puhul, et vastasjõudude mõjul tehakse ettepanek keelustamise eelnõu tagasi lükata. Teeme tööd selle nimel, et Riigikogu liikmed teaksid, kui suur on loomasõprade hulk Eestis, kes ootavad neilt loomade heaolu ja tarbijate eelistustega arvestavat otsust.
Teame, et tööstuse lobitöö tegutseb selle nimel, et kanad puuridest ei pääseks. Küll võitlevad nad veelgi pikema üleminekuaja eest ning küll üldse selle eest, et kanad jääksidki Eestis puuridesse ja vabapidamisele üleminekut ei tuleks. Nad hoiavad oma tööd vaka all, sest avalikkuse toetust lindude puuride jätkumisele on väga raske leida. See aga ei tähenda, et nad poliitikuid enda kaasust toetama ei pruugiks veenda. Nagu öeldud, kõik on hetkel veel lahtine ja kaalul on palju.
Õnneks on loomadest hoolivate inimeste kogukond tugev ja Nähtamatute Loomade töö just sellest hoogu ja jõudu juurde saabki. Eesti inimesed hoolivad loomadest. Näeme selgelt, et kaasaegsete hoolivate väärtuste juurde kuulub hoolimine ka nendest loomadest, kes tööstusfarmide varjatud piinarikastes elutingimustes meie abi väga vajavad.
Tee puuride kasutamise lõppemiseni ei ole kindlasti lihtne. Munatööstuse kanade puhul oleme me aga juba suure töö teinud ning nüüd on panused kruvitud erakordselt kõrgeks.
Nüüd sõltub kanade puurispidamise keelustamise eelnõu edu sellest, kui head tööd me teeme, et avalikkuse hääl jõuaks poliitikuteni, kes otsuse langetavad.
Oleme tänu loomasõprade kogukonnale, organisatsiooni tugevale kogemusele ja tõhusale kommunikatsioonile seni üheskoos häid tulemusi saavutanud. Selleks, et see saaks jätkuda nüüd, kui meie ühist parimat sooritust enim vaja on, tuleb mängu püsiannetajate panuse erakordne olulisus.
Selleks, et kanade puurispidamine Eestis lõplikult keelustataks, peame kõik mängu panema. Peame ellu viima seni paikapandud kampaaniaplaanid ning vajadusel olema kiirelt paindlikud, kui meieni jõuab infot poliitilisest protsessist, mis vajab meie kiiret sekkumist. Karusloomafarmide keelustamise ajast teame hästi, et oli mitu hetke, kus tänu kiirele tegutsemisele saime ära hoida halvimat. Sinu panus selles loeb meeletult palju, sest Sa saad reformida Eesti loomakasvatust kõrgema heaolu suunas. Sellega aitad Sa sadu tuhandeid loomi. Loomade aitamine, kel ainult meie panusele võimalik loota, on tegevus, mida Sa ilmselt kunagi elus ei kahetse.
Vormista püsiannetus juba täna, sest detsembris kahekordistab lahke suurannetaja Su panuse! Kui Sa vormistad näiteks 15€ püsiannetuse, lisandub sellele veel 15€ ja loomade aitamiseks laekub 30€.
Anneta ja aita juba täna: https://toetan.nahtamatudloomad.ee/kuidaskeelustamepuurid
