Foto: Kristel Lukats
Tallinna Halduskohus tühistas Kõrveveski kuivendusobjekti rekonstrueerimise ehitusloa. Kohus leidis, et Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala loodusväärtustele kuivendusega kaasnev mõju ei ole välistatud.
Eesti Ornitoloogiaühing pöördus möödunud aasta oktoobris ehitusloa vaidlustamiseks kohtusse, kuna kaitsealuse Koitjärve rabaga piirneva kuivendussüsteemi uuendamine viiks vett rabast välja ning halvendaks suure tõenäosusega metsise elupaigaks oleva siirdesoo- ja rabametsa seisundit.
Kohus leidis ühtlasi, et projekti mõjude vähendamiseks kavandati leevendavaid meetmeid ning see viitab keskkonnamõju olulisusele. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kuulub Euroopa Liidu Natura võrgustikku, seega oleks pidanud kuivendusega kaasnevad mõjud välja selgitama üksikasjaliku Natura hindamise käigus.
“Metsakuivendusobjektide rekonstrueerimistööd viiakse Eestis ka kaitstavatel aladel enamasti läbi keskkonnamõjusid hindamata, kuna seda peetakse liiga ressursimahukaks tegevuseks,” osutab olulisele murekohale Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Liis Keerberg.
“Asjakohase Natura hindamise asemel koostatakse üldjuhul ökoloogilisi mõjusid pinnapealselt käsitlevad eelhinnangud, milles leitakse, et kuivendussüsteemide rekonstrueerimisega mingit mõju ei kaasne. Tulemuseks on loodusväärtuste seisundi halvenemine,” selgitab Keerberg.
Metsise riikliku seire andmed näitavad rekonstrueeritud kuivendussüsteemide piirkondade metsisemängude hääbumist. Keskkonnamõjude hindamiseta ja mõõdutundetult tehtav kuivendamine on selle liigi käekäigu seisukohalt väga terav ja süsteemset lahendust vajav probleem.
Põllumajandus- ja Toiduametil on võimalik Tallinna Halduskohtu otsust vaidlustada 30 päeva jooksul ringkonnakohtus.
