
Foto: Heiki Valner
Loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seadusega soovib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium keelustada koerte ketispidamise ja zoofiilia ning kehtestada varjupaikadele tegevusloa nõude.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul ei ole tänapäeval ühtegi mõistlikku põhjendust koerte ketis pidamiseks.
„Koera võtmine tuleb põhjalikult läbi kaaluda ning võetud koerale tuleb võimaldada piisavalt aega ja tähelepanu. Koera kasutamine valvesüsteemina peab jääma minevikku. Ketispidamine ei taga loomale täisväärtuslikku elu, piisavat liikumist ega sotsialiseerumist. Lisaks tekib ketis peetud koeral palju käitumisprobleeme ning tal puudub võimalus end vajadusel kaitsta,“ lisas minister.
Muudatuse järgi oleks alaline ketispidamine keelatud alates 2027. aastast sündivatele koertele. Enne seda sündinud koertele kehtiks üleminekuaeg 2037. aastani. Üleminekuaja lõpuni tohiks koera ketis pidada vaid püsielukoha lähedal. Nõue hakkaks kehtima 2027. aastast.
„Koertele, kes peavad praegu omaniku püsielukohast eemal iseseisvalt pikalt hakkama saama, näiteks suvilas või laoplatsil, tuleks järgmise aasta lõpuks leida sobivam elupaik või hoolivam omanik,“ ütles minister Terras.
Uue seaduse järgi hakkaks varjupaikadele kehtima tegevusloa nõue. Muu hulgas määratletakse loomade heaolu nõuded, mis peavad olema täidetud varjupaiga tegevusloa saamiseks ja säilitamiseks.
Terras ütles, et tegevusloaga saaks riik teadmise, millised varjupaigad on meil üldse olemas.
„Ülevaade võimaldaks veenduda, et raha, sealhulgas annetusi, kasutatakse läbipaistvalt ja otstarbekalt,“ lisas Terras.
Tegevusluba kehtiks 10 aastat ning selle väljastaks Põllumajandus- ja Toiduamet.
Seadusesse plaanitakse muudatusega eraldi sisse kirjutada ka zoofiilia keeld ja vastava sisuga materjali tootmise ning teistele isikutele levitamise keeld.
Loomaarstide töö kergendamiseks võimaldatakse loomaarstil võtta vastu otsus kehvas tervislikus seisundis omanikuta loom üleliigsete kannatuste vältimiseks eutaneerida. Veterinaararstide selgem roll eutaneerimisotsuse langetamisel lubaks omakorda olla toeks loomaomanikule keerulise otsuse langetamisel.
Võimalike rikkumiste ennetamiseks ajakohastatakse muudatusega ka kehtivaid loomade heaolu rikkumiste karistusmäärasid.
Eelnõu on kättesaadav eelnõude infosüsteemis.