Loomade eestkoste organisatsioon Loomus saatis eile, 25. oktoobril kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusele oma tähelepanekud ja ettepanekud.
Me ei peaks vältima kliimakõnelustes loomatööstust! Loomatööstusel on suur mõju elukeskkonnale ja see tuleb välja öelda ka kliimaseaduses.
Kliimamuutustega kohanemine ning mõjudega tegelemine peab tähendama järjest enam üleminekut taimsele toitumisele ning ka muudele loomsetele toodetele väiksema mõjuga alternatiivide leidmist. Ka IPCC AR6 toob välja, et täistaimne toidusüsteem võib aidata vähendada toidutööstuse kasvuhoonegaaside emissioone 70%. Väljatöötamiskavatsuses ei tundu loomatööstus kordagi mainitud olevat ja ometi põhjustab loomatööstus erinevate andmete järgi 14-18 % globaalsetest kasvuhoonegaasidest ja on leitud, et seda on rohkem kui kogu transpordisektori poolt toodetav kasvuhoonegaaside hulk.
Rootsis moodustati juba 2015. aastal komisjon, et kehtestada maks liha- ja piimatoodetele, mida suunata jätkusuutlikuma toidutootmise toetuseks. Taanis avaldati sel aastal tegevuskava toidusüsteemi taimsemaks muutmiseks.
Täna on maailmas 4st miljardist hektarist põllumaast loomakasvatuseks kasutuse kunil 80%, samal ajal on loomatööstus suurim metsade raadamise põhjus. Umbes 83% kõigist põllusaadustest läheb loomasöödaks. Kliimaseaduse visiooniks ja eesmärgiks peaks majanduse kõrval olulisel kohal olema elurikkuse hoidmine ja taastamine ning metsade ja looduslike koosluste rohkus. Taimsele toitumisele üleminek vähendaks põllumaa kasutust kuni 75%. Vabanenud maa osaline taasmetsastamine ning jätkusuutlike põllumajanduspraktikate abil harimine aitaks märkimisväärselt vähendada emissioone ning muuta tänased emiteerijad CO2 sidujateks.
Toidujulgeolek on oluline aspekt kliimamuutustega kohanemises. Maakasutus on Eestis väga loomse toidu kasvatamise poole kaldu. Hiljutine Estwatchi analüüs toob välja, et Eestis on lausa 60% põllumaast kasutusel loomsete toiduainete tootmiseks. Et seda muuta, tuleb loomse toidu tootmisse suunatud toetused suunata ümber taimse toidu kasvatamisse. Ressursse raiskav loomse toidu tootmine tuleb järk-järgult asendada loodust, keskkonda ja loomi säästva taimse valgu- ja energiarikaste toitude tootmisega (nt oad, kikerherned).
Piimatööstuse näol on tegemist keskkonnakahjuliku tööstusega ja seda tuleb kindlasti vähendada. Suur osa Eesti metaaniheitest on loomatööstusliku päritoluga. Keskmise ELi elaniku jaoks pärineb umbes veerand kõigist toidust saadavatest heitkogustest piimatootest. Taimsele piimale (näiteks kaera- või sojapiimale) üleminek vähendab oluliselt inimese mõju kliimale. Lisaks on taimsed alternatiivid võrreldes lehmapiimaga oluliselt keskkonnasõbralikumad. Kui ühe liitri lehmapiima tootmiseks kulub keskmiselt 628 liitrit vett ja toodetakse 3,2 kg kasvuhoonegaase, siis näiteks kaerapiima ja sojapiima tootmiseks kulub vastavalt 48 ja 28 liitrit vett ning toodetakse vastavalt 0,9 ja 1,0 kg kasvuhoonegaase.
VTK-s ei leia eriti puhta vee hoidmise vajaduse käsitlemist. World Resources Institute andmete järgi ähvardab Eestit puhta joogivee põud juba 2040. aastal. Täna tarbib Eestis loomatööstus hinnanguliselt u. 60% puhtast tarbeveest, tootes märkimisväärse koguse heitgaasidest ning olles suuresti vastutav veekogude eutrofeerumises ning Läänemere toitainete ülekülluses. Samuti on suureks ohuks loomakasvatusest pinnasesse ja veekogudesse sattuvad antibiootikumid, kasvuhormoonid ning muud ravimid. Läänemeri on üks saastatumaid meresid maailmas ning Läänemere kalavarud on suures osas ülepüütud, ICES-i andmeil, 2023 aastal lausa kuni 80%! Seega on Eesti (ja loomulikult ka teiste Läänemere riikide) üks olulisim ülesanne pidurdada kiiremas korras Läänemerre sattuvate saaste- ja toitainete kogust, vähendada olulisel määral tööstuslikku kalapüüki ning lõpetada vesiviljelusfarmide planeerimine. Ükski neist tegevustest ei lähe tänases mahus kokku kliimaeesmärkide saavutamisega.
Kliimamuutuse mõjul muutuvad ilmaolud järjest ebastabiilsemaks ning tormid pikemateks ja tavalisemateks. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu elektrikatkestustele. Intensiivfarmid ei ole kliimakindlad, sest need sõltuvad stabiilsest energiavarustusest, seda nii vee, valguse kui ka kütte/jahutuse/õhuvarustuse näol. Kliimamuutustest tingitud äärmuslike ilmanähtuste tagajärjel suureneb katkestuste arv, mis võivad kesta päevi kuni nädalaid. Selle tagajärjel kannatavad loomad, rikneb toodang ning kokkuvõttes jääb väga suure jalajäljega sektorist ka rahaline kasu saamata.
Intensiivpõllumajandus farmides levivad ja muteeruvad haigused kiiresti ja jõuliselt. Zoonootilisi haiguseid nagu linnugripp, Ebola, Salmonella, e.Coli, SARS-CoV-2 on kõiki seostatud loomatööstusega. Täna hoiab mitmeid epideemiaid tagasi vaid intensiivne antibiootikumide ja vaktsiinide manustamine loomadele, kuid süvenevas kriisis on stabiilne ravimite tarneahel ohus ning probleemiks võib nii inimestele kui loomadele saada ka antibiootikumide resistentsus. Kõrgemate aastaringsete temperatuuride tõttu on ka võõrliikidel ning nendega kaasnevatel haigustekitajatel Eestis paremad elu- ja paljunemistingimused, mis omakorda toob kaasa suurenenud riski intensiivfarmides levivateks epideemiateks. Kliimaseadus peaks tulevikku vaadates arvesse võtma loomatööstuse ohtusid ning neid maandama.
Lõppu veel üks üldine kommentaar – majanduskasv ei tohiks olla Kliimaseaduse koostamisel prioriteediks. Väljatöötamiskavatsusest ei leidnud suunda märkimaks tarbimise vähendamise ja raiskamise lõpetamise vajadust ning sotsiaalselt vastutustundliku tööstuse soodustamist. Kliimaseaduse väljatöötamine ning rahvale esitlemine ei saa olla turunduslik. “Jõukuse” arendamise eesmärgile peab eelnema mõiste “jõukus” selgitus. Kindlasti ei saa me jätkata suunal, kus väärtustatakse jätkuvalt vaid majanduslikku kasu läbi maavarade ja teiste liikide ekspluateerimise. Jõukus võiks olla puhas elukeskkond ning põhivajaduste (puhas õhk, puhas vesi, viljakas muld ja piisav toitaineline kindlustatus) tagamine läbi vajaduspõhise majandusmudeli loomise.
