Kevadsuvisel perioodil ei tohiks metsloomi häirida

Eesti Jahimeeste Selts (EJS) tuletab meelde, et kevadsuvine periood on metsloomadele tundlik aeg, mil paljud liigid kasvatavad oma järglasi ning on seetõttu eriti haavatavad. EJS kutsub üles kõiki looduses liiklejaid olema tähelepanelikud ja hoiduma metsloomade häirimisest.

Praegu on aeg, mil metsades võib kohata vastsündinud loomapoegi – näiteks metskitsede, metssigade, hirvede ja jäneste järglasi. Sageli võivad need noorloomad näida abitus olukorras, kuid tegelikult ei pruugi nad sugugi abi vajada. „Loomapoegi ei tohiks puutuda, sest nende ema on tavaliselt läheduses ja jälgib toimuvat,” rõhutas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts.

Korts selgitas, et inimese sekkumine võib põhjustada loomapoegade hülgamist või isegi nende hukku. „Emad võivad jätta oma pojad üksi, et minna toitu otsima, kuid nad tulevad alati tagasi. Inimese lõhn võib aga viia poja hülgamiseni,“ lisas Korts.

EJS paneb looduses liiklejaile südamele, et metsloomadele tuleks läheneda ettevaatusega. Koerte ja teiste lemmikloomade metsas lahtiselt ringiliikumine tuleks sel perioodil kindlasti välistada, kuna see võib olla noortele loomadele eluohtlik.

Samuti peaksid autojuhid olema tähelepanelikud, kuna loomad võivad ootamatult teele joosta.

Looduses liikumine on imeline viis kevadet ja suve nautida, kuid oluline on teha seda loodust ja metsloomi austades. Kui kohtad metsas loomapoega, anna loomale võimalus rahus oma tegemisi jätkata.

10 nõuannet, mida teha, kui kohtud metslooma ja poegadega:

• Tagane rahulikult ja aeglaselt. Kui kohtud metslooma poegadega, tagane selles suunas, kust tulid. Kui satud kogemata näiteks emakaru ja poegade vahele, võib emakaru poegi kaitstes näidata agressiivsust.
• Väldi kitsaid kohti ja säilita taganemistee. Ära jää seisma kitsastes kohtades. Hoia enda ja metslooma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta metsloom võib käituda ettearvamatult.
• Hoia koer rihma otsas. Kui liigud metsas koeraga, ära lase tal rihmata joosta. Koer võib häirida metslooma ja tema poegi ning samuti ise ohtu sattuda.
• Ära meelita metsloomi toiduga enda lähedusse. Kui metsloom harjub inimese käest toitu saama, kaob tal loomulik inimpelgus ja ta võib hakata sagedamini asulatesse ilmuma.
• Austa loomade territooriumi. Metsloomadel on oma kindlad alad, kus nad poegivad või tegutsevad. Näiteks põdrad poegimisajal või tedred pulmamängu ajal. Loom võib rünnata, kui tunneb end ohustatuna.
• Ära puutu metsloomapoegi. Terve metsloom ega tema järglased ei vaja inimeste sekkumist. Neid ei tohi katsuda, sülle võtta ega muul viisil häirida – isegi mitte selfide tegemiseks.
• Mõtle hügieenile. Metsloomadel ja lindudel võivad olla parasiidid. Kui oled puutunud kokku metsloomaga, pese käed hoolikalt ja desinfitseeri võimalusel.
• Vigastatud looma korral jää eemale ja teavita ametkondi. Haavatud või haige metsloom on ohtlikum kui terve. Sellisel juhul helista riigi infotelefonile 1247 ja kirjelda olukorda spetsialistidele.
• Väldi kokkupuudet, kui oled ise haige või vigastatud. Kui oled ise vigastatud, haige või su liikumine on häiritud, ära lähene metsloomale ega tema poegadele. See võib ohustada nii sind kui looma.
• Metsloomade loodusest eemaldamine ja kodus pidamine on seadusega keelatud. Iga loom on oluline osa looduslikust tasakaalust ning sekkumist tuleks teha ainult vajadusel ja vastava loa olemasolul.