Foto: Flickr
Keskkonnaamet andis välja hallhülge küttimismahuks Eestis kokku 157 isendit.
Küttida on lubatud Harju ja Lääne maakonnas, Hiiu maakonna põhja- ja läänerannikul, Ida-Viru maakonnas, Lääne-Viru maakonnas, Pärnu maakonnas ja Saare maakonna lõunarannikul, Saare maakonna põhja ja läänerannikul.
Hallhülge kaitse tegevuskavas on kokku lepitud, et hülgejahi esimestel aastatel määratakse kvoot (küttimismaht) kuni 1% loendatud isenditest. Kuna hallhülge populatsioon on Eestis väga heas seisundis, siis talub hülgepopulatsioon selle seisundit halvendamata ka märksa suuremat küttimissurvet.
Aastatel 2015-2023 on kütitud isendite arv olnud tagasihoidlik, moodustades neljandiku kuni poole lubatud kvoodist. Kütitud isendite arv ja kvoodi täitmise osakaal on antud perioodi jooksul olnud siiski tagasihoidlikult positiivses trendis. Läbi aastate on valdav enamus hüljestest kütitud Kihnu saare ümbruses.
Lisaks Eestile kütitakse Läänemere hallhülgeid ka Rootsis ja Soomes. Sarnaselt Eestile on Läänemeres tervikuna olnud küttimine positiivses trendis. Aastatel 2019-2021 kütiti Läänemeres aastas keskmiselt 4% loendatud hüljestest, kvoot oli umbes kaks korda suurem.
Eesti 2024. aasta lennuloendusel loendati Eesti territooriumil kevadsuvel lesilates karvavahetusel olevaid hallhülgeid kokku 7393, mis on üle tuhande isendi võrra enam kui aasta varem (6324). See on ühtlasi ka siiani kõrgeim loendatud hallhüljeste arv.
Keskkonnaameti korraldust saab lugeda siit (PDF).
