Keskkonnaminister Erki Savisaar ütles linnurahu teemalist kohtumist sisse juhatades, et seadused ei ole võrreldes eelmise aastaga muutunud, küll aga kogu maailma julgeolekuolukord. „Pean oluliseks, et saavutaksime linnurahu rakendamisel võimalikult laialdase kokkuleppe, kus oleks kaetud nii Linnudirektiivi mõte kui Eesti inimeste vajadused. 80% Eesti kodudest sõltub puuküttest,“ rääkis Savisaar.
Tänasel Keskkonnaministeeriumi ümarlaual osalesid Keskkonnaameti, RMK, Ornitoloogiaühingu, MTÜ Päästame Eesti Metsad, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Erametsaliidu ja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu esindajad.
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu toonitas, et üldise linnurahu kehtestamine on üks oluline lüli pikas ahelas, mis aitab peatada metsalinnustiku populatsiooni juba 35 aastat kestvat langustrendi ning seepärast pooldab ühing jätkuvalt linnurahu kehtestamist nii riigi- kui erametsas.
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse esimehe Andres Taukari sõnul on nende ühing Eesti metsasektori suurklient ja seetõttu mõjutavad selles valdkonnas tehtud muudatused nende tööd väga oluliselt. „Selle talve energiahindade tõus on viinud selleni, et kaugkütte ettevõtetel varusid praktiliselt enam ei ole ja köetakse otse metsast tulnud märja puiduga. Linnurahu kehtestamine tähendab meile suurt survet üleminekuks puidult gaasile, mis omakorda mõjutab tarbija rahakotti,“ tõdes Taukar.
MTÜ Päästame Eesti Metsad koordinaator Liina Steinberg ütles, et loomulikult tuleb tagada, et meie oma inimestel oleks kodus soe. „Aga me ei pea kütma Taanit, Hollandit ja Ühendkuningriiki. Kui meil on oma vajaduste katmiseks toorme hankimisel raskusi, tuleb piirata eksporti. Selles, et riik on jätnud küttepoliitika strateegiliselt planeerimata, ei ole süüdi linnud,“ sõnas Steinberg.
RMK juhatuse esimees Aigar Kallas teatas, et RMK peab linnurahu ka sel aastal ning veelgi enam – pikendab seda kahe nädala võrra kuni juuni lõpuni. „Üraskitõrjeks vajalikud raietööd kavatseme tänavu lõpetada enne linnurahu,“ lubas Kallas.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja tegi ettepaneku, et selle kevade linnurahu ja pikemaajalisi plaane tuleks vaadelda eraldi. „Kevadisel perioodil on võimalik metsa vastutustundlikult majandada ja praeguses olukorras on kohaliku tööstuse toorainega varustatuse tagamine ülioluline, et hoida Eesti majandus võimalikult tugev ning vastupidav,“ rääkis Välja.
Targale ja vastutustundlikule metsamajandamisele kutsus üles ka Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa, kelle sõnul on liit alustanud metsaomanike vabatahtlikkusele suunatud kampaaniat pesitusperioodil, kus antakse kuus tõhusat soovitust metsaomanikele. „Kohustuslikku linnurahu Erametsaliit ei poolda,“ ütles Eelmaa.
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra kinnitas, et raierahust tuleb ka sel aastal kinni pidada. „Meie metsalinnustik vajab kaitset, sest nende arvukus on kiiresti vähenenud. Samuti on mõnekümne aastaga muutunud metsatöös kasutatavad masinad ja meetodid ning nende mõju loodusele,” ütles Vakra. “Looduskaitseseaduse alusel on keelatu looduslikul esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja üleskasvamise ajal. Selle meeldetuletuse lisasime ka juba jaanuaris kõikidele raieteatisele,” lisas ta.
Keskkonnaminister Erki Savisaar ütles ümarlaua vestlust kokku võttes, et ministeerium pakub lähinädalatel välja nii lühi- kui ka pikaajalise plaani linnurahu pidamise kohta.
