Foto: Keskkonnaamet
„Vähipüügikohti kontrollides on keskkonnainspektorid leidnud üle saja omanikutunnuseta püügivahendi, alustati kümneid menetlusi ning vahetult enne sügisest sigimisperioodi õnnestus elusana tagasi vette lasta tuhandeid ebaseaduslikult püütud vähke,“ ütles keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor Aare Pai. „Need tulemused ei ole veel lõplikud, sest menetlused alles käivad ning meie kontrollkäigud jätkuvad ka püügikeelu ajal,“ lisas Pai.
Menetlusi alustati loata või keelatud viisil püüdmise tõttu ning tagasi veekogusse lastigi ebaseaduslikult püütud või liiga väikesed vähid. „Kalastuskaartide ja alammõõdu eesmärk on hoida kontrolli all välja püütud vähkide hulka. See arv on paika pandud koostöös teadlastega, et vähkide arvukus elujõulisena hoida,“ selgitas peainspektor. „Eestis on umbes 300 jõevähi elupaika, kuid paljudes neist on vähkide arvukus vähikatku ja võõrliikide sissetungi tõttu väga väike. Seda suurem on aga surve Saaremaal ja Lõuna-Eestis ning Harjumaal, kus vähke veel jagub. Paraku tähendab see neis piirkondades ka rohkem röövpüüki. Kolmes maakonnas alustatigi suuremahulise röövpüügi tõttu kriminaalmenetlused,“ rääkis Aare Pai.
Rikkumisi on avastatud nii plaanitud kontrollkäikude kui ka keskkonnaametile laekunud vihjete abil. „Harju- ja Saaremaal on meile suureks abiks olnud Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlikud kalakaitsjad, aga on ka tavalisi loodusest hoolivaid inimesi, kes on kahtlastest tegevusest teada andnud,“ rääkis Pai. „Septembriga algas täielik vähipüügi keeluaeg, kui keegi märkab veel praegu vähipüüki, siis tuleks sellest kindlasti teada anda telefonil 1247,“ rõhutas keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor Aare Pai.
Vähipüügireeglite rikkumise eest võib karistada kuni 1200 euro suuruse trahviga. Kui ebaseaduslikult püütakse oluline kogus jõevähke, karistatakse selle eest juba kriminaalkorras.
