Tartu Ülikooli teaduri Martin Kesleri selgitusel on kudemisaegsed püügipiirangud lõheliste asurkonna säilimiseks väga vajalikud. „Lõhelised on haavatavas seisundis mitte üksnes Eestis, vaid kogu maailmas. Enam kui pooled maailma lõhe asurkondadest on tänaseks hävinud. Et Eesti lõhe ja forelli populatsioon püsiks ja kasvaks, tuleb lasta neil võimalikult segamatult jõgedes kudeda. Sel ajal kalade välja püüdmisel on kalavarudele tulevikus väga suur mõju,“ selgitas Kesler.
Et röövpüüdjad ei saaks kalade kudemist nurjata, kontrollib Keskkonnaamet sel perioodil lõhejõgesid tavapärasest tihedamini. „Kudeaegsele järelevalvele aitavad kaasa vabatahtlikud kalakaitsjad ning kolleegid Keskkonnaameti teistest osakondadest,“ rääkis Keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor Aare Pai. „Vabatahtlikud abilised on inspektoritele lisasilmad ja lisakõrvad, neist on väga palju abi,“ kinnitas Pai.
Lõheliste kudeaega saab kaitsta igaüks, kes märkab praegusest kuni detsembri alguseni lõhejõgede ääres kahtlast tegutsemist ning annab sellest teada riigiinfo telefonil 1247.
Piirangud kehtivad paljudel jõgedel 1. septembrist kuni 30. novembrini ning on eri jõgedel erinevad: näiteks Vasalemma jõel on sel ajal kalapüük täielikult keelatud, kuid Pärnu jõestikus on keelatud vaid lõheliste püük. Ainsana on praegu lõhepüük lubatud Narva ja Jägala jõgedel, kuid seal püüdmiseks on vajalik kalastuskaart. Info konkreetsel veekogul kehtivate piirangute kohta on kuvatud kaardil kalapüügipiirangute veebirakenduses.
Paraku on kontrollkäigud juba andnud põhjust menetluste alustamiseks. „Eelmisel nädalal tabati õhtu esimestel pimedatel tundidel Valgejõe suudmes kodanik, keda on alust kahtlustada nakkevõrguga kalapüügis kohas, kus kalapüük on keelatud. Tema suhtes alustati väärteomenetlus ning lisaks trahvile tuleb tõenäoliselt tasuda ka välja püütud lõhe näol keskkonnale tekitatud kahju,“ rääkis peainspektor.
Lõheliste püügi eest keeluajal või keelatud viisil võib trahvida kuni 1200 euroga. Lisaks trahvile tuleb röövpüüdjal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Keeluajal, keelatud kohas või alamõõdulise kala püüdmise korral korrutatakse tekitatud keskkonnakahju viiega ning ulatub lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 euroni iga isendi eest. Kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, tuleb tasuda kümnekordne keskkonnakahju.
