Ameti ettekirjutuse järgi tuleb Otepää looduspargis loata rajatud istandik likvideerida ja rohumaa taastada.
Otepää looduspargis loata rajatud istandiku puhul pole tegu tulevase loodusilmelise metsa, vaid tehisliku kommertskeskkonnaga. Jõulukuuskede, musta pässiku ja kasemahla tootmiseks rajatud istandik võtab enda alla Otepää looduspargi maastikuilme ja mitmekesisuse seisukohast väärtusliku rohumaa, mis on olnud ka kaitsealuste lindude toitumisala.
Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialisti Märt Holtsmanni sõnul algab looduskaitse paljus maaomanikust. „Alati tuleb arvestada sellega, kuhu istandikku rajada saab. Erinevate kaitseväärtuste kahjustamise riski tõttu peab kõlvikute muutused kaitsealadel alati Keskkonnaametiga kooskõlastama. Kui kaitsealal ilma kooskõlastuseta maastikku ümber kujundada, ei jää Keskkonnaametil muud üle, kui nõuda endise olukorra taastamist,“ selgitas Holtsmann.
Kahjuks pole tegemist esmakordse sedalaadi ettekirjutusega, metsakultuure on teadmatusest ja kooskõlastamata rajatud ka pärandniitudele ja kaitsealuste liikide leiukohtadesse. „Oleme ikka valmis selgitama, mida kaitsealusel maal teha saab, miks on ala kaitse all ja kuidas saab seal toimetada ilma kaitseväärtuseid kahjustamata. Kuid selleks, et saaksime maaomanikku nõustada, tuleb tal oma plaanidest ametile teada anda,“ ütles Holtsmann.
Otepää looduspark on kaitse alla võetud eesmärgiga kaitsta Otepää kõrgustikul kujunenud maastikke ning selle järel ka looduslikke elupaiku ja liike. Looduspargi maastik omab kõrget looduslikku, esteetilist, kultuurilist-ajaloolist ja rekreatiivset väärtust ning kuulub üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku. Nendel aladel ei saa eelistada majandustegevust looduväärtuste kaitsele.
