Keskkonnaamet lubab sel kevadel kormoranimunade õlitamist ja lindude heidutamist

Kalavarude kaitseks lubab Keskkonnaamet sel kevadel kormoranide arvukuse piiramist valikulise munade õlitamisega laidudel, kus teiste merelindude häirimise oht on võimalikult väike. Samuti lubab amet kalade kudeajal kormoranide heidutamist Sindi kärestikul Pärnu jõel.

Neljapäeval, 16. veebruaril kohtusid Pärnus Keskkonnaameti ja kalurite esindajad, et rääkida läbi, milliste võtetega kevadel kormoranide arvukust ohjata saab. “Toimivad lahendused sünnivad koostöös kõigi huvigruppidega,” ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Keskkonnaameti peadirektor selgitas, et kormoran on Eesti looduse põline liik, kes aastakümneid tagasi jõulise tõrjumise tõttu siinkandis praktiliselt välja suri. “Kormoranide naasmine meie loodusesse on igati tervitatav ja paljudel laidudel on nad kaitstavate liikide nimekirjas,” selgitas Vakra. “Teisalt mõistame ka rannakalurite muret selle pärast, et püügikoormuse vähendamine pole kalavarude kaitseks piisavaid tulemusi andnud. Kuna kormoranid on üks survetegur kalade arvukuse taastumisel, siis võimaldatakse sellel aastal kormoranide ohjeldamist.”

Eestis on hinnanguliselt 35 000 pesitsevat kormoranipaari. Nad asustavad Väinamere laidusid, Liivi lahe ümbrust, aga ka Soome lahe ning Läänemere avaosa laidusid. Sindi paisu lammutamine on Pärnu jõel rändekalade kudemisvõimalustele hästi mõjunud ning see on kaasa toonud kormoranide arvukuse kasvu ka Pärnu jõe kallastel.

„Pärnu jõgi on oluline kudeala nii meritindile kui lõhelistele ning siin võivad kormoranid kalavarudele tõesti märgatavat mõju avaldada,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juht Tarvo Roose. „Et kudevaid või rändel olevaid kalu kaitsta, lubame kormoranide tõrjumist Pärnu jõel nii laserite, paugutamise kui muude heidutusmeetoditega,“ täpsustas Roose.

Lisaks lubab Keskkonnaamet sel kevadel kormoranimunade osalist õlitamist laidudel, mis on väljaspool kormoranide kaitseks mõeldud alasid. Õlitada lubatakse vaid pesitsuspaikades, kus kormoranid moodustavad vähemalt 90% seal pesitsevatest lindudest ehk teisi pesitsevaid linde on väga vähe või polegi.

Kormoranimunade õlitamise loa saamiseks tuleb esitada Keskkonnaametile taotlus hiljemalt 23. veebruariks.

Koos õlitamisloaga annab Keskkonnaamet kaasa täpsed juhised. Näiteks tuleb munade õlitamisel jälgida, et ei häirita teisi linde. Õlitamine on tõhusam, kui igasse pesakonda jäävad mõned elujõulised munad. Kui õlitada kõik pesas leiduvad munad, siis hülgavad linnud pesa ja munevad lühikese aja jooksul uue kurna.

„Iga loa puhul kaalume nii kormoranikoloonia mõju kalavarudele, eelkõige kudevatele kaladele, aga kindlasti ka riski, et kormoranide ohjamise tõttu võib ebaõnnestuda samas piirkonnas pesitsevate teiste, kaitsealuste lindude pesitsemine,“ selgitas Roose.

Kormoranide pesitsuspaikades võib sööbiva toimega väljaheidete mõjul kaduda rohelus ja kuivada isegi terved puud. Kuigi esmapilgul võib see paista looduse hävitamisena, on seegi üks loomulik etapp looduslikust ringkäigust. Kui kormoranid liiguvad teisele pesitsusalale, siis rohelus taastub.

Kormoranide ohjeldamise plaani töötas Keskkonnaamet välja pärast kohtumisi nii ornitoloogide, ihtüoloogide kui kalurite esindajatega.

Sügisel võib 1. augustist 30. novembrini pidada kormoranidele ka jahti. Eestis on viimastel aastatel kütitud ühel jahihooajal ligikaudu 700 kormorani.