Foto: Keskkonnaamet
Keskkonnaamet uuendas tänavu kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskava ning lubab kavale tuginedes kalavarude kaitseks ja kormoranide arvukuse kasvu ohjamiseks nii kormoranimunade õlitamist kui lindude heidutamist. Munade õlitamist lubab Keskkonnaamet sel aastal läbi viia 24 merelaiul kuni mai lõpuni. Pärnu jõel lubatakse kudevate kalade kaitseks linde aprilli lõpuni heidutada mitteletaalsete meetoditega ning seoses toitumisuuringuga ka küttida.
„Kormoranid on Eestis soodsas seisundis: meil pesitseb üle 40 tuhande haudepaari ning arvukus on jätkuvalt kasvus. Samal ajal hindavad eksperdid kormoranide mõju kalastikule oluliseks, sest nende saagiks langevad eelkõige just noorkalad, kes ei ole jõudnud kudeda,“ selgitas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo spetsialist Kerli Pettai.
Tartu Ülikooli Mereinstituudis möödunud aastal valminud hinnangute ja arvutuste järgi söövad kormoranid Eestis rohkem kui 9000 tonni kala aastas.
Sarnaselt paljude teiste Läänemereäärsete riikidega lubab Keskkonnaamet ka Eestis kormoranide arvukuse kasvu pidurdamiseks valikulist munade õlitamist. Seda tohib teha 24 niisugusel laiul, kus pesitsevadki peamiselt kormoranid ja tõenäosus teisi merelinde häirida on võimalikult väike. Lisaks selgub õlitamise lubamine veel ühel laiul pärast kaugseirevaatluseid. Keskkonnaamet lubab sel kevadel kalade kudeajal kormoranide heidutamist ka Pärnu jõe alamjooksul ja kuni 200 kormorani teadusuuringute tarbeks küttimist Pärnu jõel Tindisaarte juures.
„Pärnu jõgi on oluline kudeala nii meritindile kui lõhelistele ning seal võivad kormoranid kalavarudele märgatavat mõju avaldada. Kudevate või rändel olevate kalade kaitseks lubab Keskkonnaamet Pärnu jõel ka lindude peletamist ja toitumisuuringu tarbeks ka küttimist,“ ütles Pettai.
19. märtsist kuni 30. aprillini on Pärnu jõel lubatud kormoranide tõrjumine paugutite, paukpadrunite ja tuuletantsijatega päikesetõusust päikeseloojanguni ning laseritega peletamist ööpäevaringselt. Pärnu jõel Tindisaartest Paikusel kuni Kurgja paisuni on 26. märtsist kuni 30. maini lubatud kuni 200 kormorani küttida, et nende mao sisu uurida ja määrata täpsemalt kormoranide saagiks langenud kalade liigiline koosseis.
Tänavu kinnitatud kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskavas on planeeritud tegevused aastateks 2024 – 2033. Kava seab pikaajalise eesmärgi hoida kormoranide arvukus kokku lepitud vahemikus, kusjuures liigi seisund loetakse soodsaks, kui siin pesitseb 9500 paari.
Eesti Mereinstituudi eksperthinnangule tuginedes on kormoranide mõju kalastikule eriti tuntav seetõttu, et lindude saagiks langeb palju noorkalu, kes pole jõudnud veel kudeda. Mõju vääriskaladele on veelgi suurem, kuna neid kasvatatakse ette ja asustatakse sageli piirkonda, kus varakevadel kormoranid massiliselt toitumas käivad.
Eelmisel aastal lubati õlitada kormoranimune 12 laiul, tänavu annab keskkonnaamet loa munade õlitamiseks 24 laiul. Luba munade õlitamiseks on antud ka Pärnumaa lahes asuvale laiule, kuhu MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing on paigaldanud linnukaamera. „Nagu kõigil laidudel, kus munade õlitamist lubatakse, nii jääb ka sellel laiul osa pesi õlist puutumata,“ kinnitas Pettai.
Tänavu kevadel jättis Tallinna Halduskohus rahuldamata MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingu kaebuse Keskkonnaameti möödunud aastal antud kormoranimunade õlitamise lubade kohta. Kohtuotsus kinnitas, et õlitamine oli lubatud korrektsetel alustel.
