Foto: Pixabay
Keskkonnaamet kehtestas selleks jahihooajaks hülgejahi küttimismahuks 61 isendit.
Küttimismaht jaotati järgmiselt:
- Harju ja Lääne maakonnas võib küttida 5 isendit,
- Hiiu maakonna põhja- ja läänerannikul võib küttida 5 isendit,
- Ida-Viru maakonnas võib küttida 2 isendit,
- Lääne-Viru maakonnas võib küttida 3 isendit,
- Pärnu maakonnas ja Saare maakonna lõunarannikul (Liivi laht) võib küttida 40 isendit,
- Saare maakonna põhja ja läänerannikul võib küttida 6 isendit.
Keskkonnaagentuuri aruandes „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2023” on toodud, et hallhülge arvukus on nii Eesti vetes kui ka kogu Läänemeres olnud pikemat aega stabiilses tõusutrendis. Hallhülge kaitse tegevuskavas on kokku lepitud, et hülgejahi esimestel aastatel määratakse küttimismaht kuni 1% loendatud isenditest. Kuigi hallhülge populatsioon kannataks arvatavasti selle seisundit halvendamata märksa kõrgemat küttimissurvet, ei ole senist küttimishuvi ja võimekust arvestades vaja hallhülge kaitse tegevuskavas kokku lepitud küttimismahtu muuta.
Jahieeskiri järgi võib hallhülgele pidada varitsus- või hiilimisjahti 15. aprillist kuni 31. detsembrini. Looduskaitseseaduse § 55 lg 9 alusel on Keskkonnaministri 28.05.2004 määrusega nr 56 kinnitatud III kaitsekategooria loomaliikide nimekiri, mille isendi surmamine on lubatud väljaspool liigi kaitseks piiritletud ala. Eelmainitud nimekirja on arvatud ka hallhüljes.
2023. aasta jahihooajal kütiti lubatud kvoodist (57) kokku Keskkonnaameti andmetel alla poole ehk 24 isendit.
Loe Keskkonnaameti korraldust siit (PDF).
