Foto: Keskkonnaamet

Pärast põhjalikku kaalumist otsustas Keskkonnaamet Linnamäe paisutusloa väljastamisest keelduda, sest paisu negatiivset mõju loodusväärtustele pole võimalik mujal Eestis kompenseerida. Paisutusloa andmine ilma piisavate hüvitusmeetmeteta läheks vastuollu Natura 2000 väärtuste kaitse nõuetega.

“Linnamäe pais asub kalastiku ja vooluveekogude kaitseks ja taastamiseks loodud Natura 2000 hoiualal, kuid suur osa kunagisest kärestikulisest jõest on täna uppunud paisjärve alla,” selgitas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk.

Lisaks loodusväärtustele on Linnamäel riikliku kaitse all ka kultuurimälestiseks tunnistatud pais. Valitsus on tunnistanud Linnamäe paisu suure avaliku huviga objektiks ja andunud nõusoleku paisutusega jätkata tingimusel, et keskkonnale tekkiv kahju hüvitatakse mujal.

“Valitsuse juhist järgides on amet põhjalikult otsinud võimalust samasuguse väärtusega kärestikujõgede kaitseks mujal Eestis. Olles kaalunud kõiki alternatiive, on aga saanud selgeks, et Linnamäe pais põhjustab keskkonnale kahju, mida pole võimalik mujal korvata. Seetõttu ei ole ka võimalik ametil paisutusluba anda,“ ütles Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk. „Ainus sarnase potentsiaaliga looduslik elupaik oleks Narva jõgi. Kuid me teame, et Narva jõe vabastamine paisutusest ei ole praegu realistlik,“ lausus Kukk.

Mälestise ehk paisu lammutamist Keskkonnaameti otsus ei eelda, küll aga tähendab see paisjärve allalaskmist ja veevoolu suunamist paisust mööda. Jõe vabastamine kunstlikust tõkkest taastab olulise elupaiga rändekaladele ja teistele vooluveekogude elanikele.

„Jõe avamise tulemuseks on kärestikuline jõelõik, mis loob lisaks väga väärtuslikele looduslikele jõe-elupaikadele uued võimalused ka veesportlastele, harrastuskalapüüdjatele ja matkajatele. Kogemused kümnete teiste paisude allalaskmisega näitavad, et jõe kaldad rohtuvad juba esimese suvega,“ täpsustas Leelo Kukk. “Seda kinnitavad ka pildid Linnamäelt, kui paisjärv on tulnud paisu hooldamiseks tühjaks lasta.”

Rändekalade seis meie piirkonnas ei ole kiita ja erinevalt järvedest on vaba vooluga jõgesid vähe. Eesti Mereinstituudi prognoosi järgi on Jägala jõest laskuvate lõhede hulka võimalik hinnata kuni 12 600 kalale. Paisu tõttu praegu kaotsi läinud kudeala osakaaluks hinnatakse 15–20% kogu Soome lahe lõheliste taastootmise potentsiaalist Eestis.

Linnamäe paisu veeloa otsuse ettevalmistamiseks tehtud Natura hindamine jõudis järeldusele, et vee paisutamine ning elektritootmine Linnamäel kahjustab jõe seisundit ja elurikkust ja alternatiive Natura väärtuste samaväärseks kaitseks Eestis ei ole.

Eestis on vooluveekogude seisund hinnatud ebapiisavaks. Selle aasta juunis vastu võetud Euroopa looduse taastamismäärus näeb ette, et aastaks 2030 on looduse seisund paranenud maismaast ning merest 20%. Jägala jõe avamine käib ühte sammu määruses ette nähtud eesmärkide saavutamisega.

Keskkonnaameti otsus jõustub augusti lõpust, kui seda ei vaidlustata.

LUGEJATE LEMMIKUD:

VIIMASED UUDISED:

Saada vihje, foto või video!

Kontrolli kiipi

Jälgi meid sotsiaalmeedias

VEEL PÕNEVAT LUGEMIST: