Keskkonnaamet andis 3. oktoobri korraldusena välja viies kahjustuspiirkonnas eriload viie karu küttimiseks, et vältida edasisi kahjustusi.
Küttida on lubatud:
- 1 karu Lääne-Lahemaa ja Ida-Harju jahipiirkondades asuvas kahjustuspiirkonnas, mis hõlmab Soorinna, Muuksi, Sõitme ja Uuri küla asustusüksusi;
- 1 karu Kuremäe ja Kivinõmme jahipiirkondades asuvas kahjustuspiirkonnas, mis hõlmab Edivere, Konsu, Kuremäe ja Illuka küla asustusüksusi;
- 1 karu Maidla jahipiirkonnas asuvas kahjustuspiirkonnas, mis hõlmab Savala, Aruvälja ja Aruküla küla asustusüksusi;
- 1 karu Lõõla ja Väätsa jahipiirkondades asuvas kahjustuspiirkonnas mis hõlmab Lõõla ja Vissuvere küla asustusüksusi;
- 1 karu Puhja jahipiirkonnas asuvas kahjustuspiirkonnas, mis hõlmab Saare, Poriküla ja Vihavu küla asustusüksusi.
Keskkonnaameti antavate erilubadega on lubatud küttida ainult nuhtlusisendeid, kellel on oluliselt vähenenud inimpelglikkus ning kes oma muutunud käitumisharjumustega on korduvalt kahjustanudmesitarusid või silopalleja kariloomi. On tõenäoline, et selline käitumine võib korduda ka tulevikus. Selliste isendite puhul on ainsaks tõhusaks kahjude vältimise meetmeks nende ära küttimine.
Viies erinevas kahjustuspiirkonnas on ajavahemikul 16.06.2025–01.10.2025 lõhutud 6 mesitaru ja 37 silopalli ning murtud kokku vähemalt 27 lammast. Võttes arvesse lõhutud mesitarude ja silopallide või loomade lõhkumise ja murdmise ning söömise viisi, rünnakute analoogiat ning karu ja/või tema jälgede nägemist, on rünnaku puhul kahju tekitajaks hinnatud 51-100% tõenäosusega pruunkaru.
Kahjustuspiirkondadesse jäävates jahipiirkondades on liikumas nähtud nii üksikisendeid kui ka emakaru poegadega. Konkreetsete juhtumite puhul on tegu
ebatavaliselt ja julgelt käituvate isenditega (enamasti noorte karudega), kes rünnakute tõrjeks rakendatud kaitsemeetmeid (kiskjatõrjeaiad ning erinevad peletid) ei karda ning ilma ära küttimiseta väga suure tõenäosusega jätkavad korralduses ära toodud kahjustuspiirkondade jahipiirkondades mesitarude ja silopallide lõhkumist või kariloomade murdmist. Lisaks on karud korduvalt rüüstanud Kivinõmme jahipiirkonda jäävat kalmistut ning kahjustanud viljapõlde.
Keskkonnamet selgitab otsuses, et eesmärgiks on kahjustusi tekitavate isendite tabamine kahjustuskohtade läheduses, mistõttu on pruunkaru isendi küttimiseks lubatud kasutada vaid varitsus- või hiilimisjahti ning keelatud on jahipidamine poegadega emakarule.
Korraldus kehtib 15. novembrini.
Loe keskkonnaameti korraldust lähemalt siit – PDF
