Foto: KKA/püügirahu kontroll
Täna, 20. oktoobril algab lõheliste kuderahu aeg ning seetõttu on enamikel lõhejõgedel kalapüük keelatud. Kuigi täielik püügikeeld kehtib 30. novembrini, on ka detsembrikuus paljudel jõgedel lõhepüük keelatud või lubatud ainult kalastuskaardi omanikele.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu ütles, et ainuüksi möödunud sügisel alustati lõheliste püügi kontrollide tulemusel septembri, oktoobri ja novembri jooksul 33 väärteomenetlust. „Lõheliste populatsioon on haavatav nii Eestis kui terves maailmas, mistõttu on lõhe ja forelli püsima jäämiseks väga oluline, et nad saavad sügisel segamatult kudeda. Röövpüüdjate poolne väljapüük keelatud ajal avaldab kalavarude tulevikule kahjuks väga suurt mõju,“ selgitas Avarsalu.
Just röövpüüdjate tegevuse nurjamiseks kontrollib Keskkonnaamet kuderahu perioodil lõhejõgesid senisest tihemini. „Röövpüüdjate tabamisele saab kaasa aidata iga inimene. Kui märkate sügisel lõhejõgede ääres kahtlast tegevust, andke sellest palun teada riigiinfo telefonil 1247. Kontrollidel on Keskkonnaameti järelevalve inspektoritele headeks abilisteks vabatahtlikud kalakaitsjad ning kolleegid Keskkonnaameti teistest osakondadest – suur tänu neile selle eest,“ lausus Avarsalu.
Piirangud kehtivad paljudel jõgedel 1. septembrist kuni 30. novembrini, on jõgede lõikes erinevad ning võivad jätkuda ka detsembrikuus. Ainsana on praegu lõhepüük spinningu või lendõngega lubatud Narva ja Jägala jõgedel: seal püüdmiseks on vajalik kalastuskaart, iga püüdja võib ööpäevas kotti panna kaks lõhelist ning püüda ei tohi õhtul seitsmest hommikul seitsmeni. Näiteks Pärnu jõestikus on aga lõhe ja meriforelli püük keelatud aasta ringi. Info konkreetsel veekogul kehtivate piirangute kohta on kuvatud kaardil kalapüügipiirangute veebirakenduses.
Lõheliste püügi eest keeluajal või keelatud viisil võib trahvida kuni 1200 euroga. Lisaks trahvile tuleb röövpüüdjal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Keeluajal, keelatud kohas või alamõõdulise kala püüdmise korral korrutatakse tekitatud keskkonnakahju viiega ning ulatub lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 euroni iga isendi eest. Kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, tuleb tasuda kümnekordne keskkonnakahju.
