TÄIENDUS: AITÄH! TÄNU REGINA KOLTSILE KOER LEITUD JA NII OMANIKULE KUI KLIINIKULE NUMBRID EDASTATUD!
Hellas mulle eile üks taat, aastaid hääle järgi vähemalt 100. Äkki oli Kasemets perenimeks. Tal mure suur, vanurkoer Loki, Roki või miskit taolist, 17 saab Jaanipäeval, pääses minema ja kadunud siiamaani. Otsis kõikjalt, aga tulutult. Otsib siiamaani tegelikult. Taadile räägiti, et viidud Tallinnasse ja kuskil Akadeemia tee kliinikus olla isegi operatsioon tehtud.
Jutt võib vale ka olla, sest Akadeemia tee kliinikutest pole ma miskit kuulnud. Taadi jutust ei saanud ka väga sotti, sest kohati ta lausa nuttis. Arvas, et koer on minu käes. Nii oli talle öeldud. Lääne-Virumaal esineb Loomapäästegrupp üsna lahjalt, sest vabatahtlikke napib, aga küsisin igaks juhuks üle. Keegi ei teadnud midagi ja meie käes pole.
Loo ülaosas pildil olev koerake võib kirjelduse järgi üsna Loki-Roki sarnane olla. Väiksem karvane pidavat ta olema, kuigi värvusest polnud juttu. Täna see konkreetne koer vireleb X-linnakeses. Perenaisel aastaid 90 ja elab mujal. Koera juurde ta tihti ei jõua ja teised toidavad. Pandi pihtagi korra, aga viidi tagasi, sest õuekoer ei vastanud toaoludele. Memm oli õnnelik.
Selge, et taoline loomapidamine ei kõlba kuskile. Tuleks memmeke tasa ja targu nõusse saada, et las otsime uue kodu – koeral parem ja tal enesel lihtsam. Esialgu ei loobu ja lubab kohe jalapealt maha surra kui koer ära viiakse. Mul endal väga pikk maa keelitamas käia ja jäägu see kohalikele loomakaitse tegelastele. Muide, uus kodu oleks talle täitsa olemas.
Reaalse eluga vähimagi kokkupuute kaotanud Maaeluministeeriumi kõrgepalgaline jobu vastas Loomaveebi päringule, et Eestis ketis ja nirudes kuutides virelevaid koeri enam ei ole. Säh vahi, “ühe ja ainukese” siiski leidsin! Ma ei tea kas Tapa koer elas sama nirudes oludes, aga tahaksin taadile mingi vastuse anda. Kes teab sellest koerast miskit? Kes ta ära päästis ja kuhu viis? Andke teada ja tänud juba ette!
