Foto: Kaido Saar
Soome parlament (Eduskunta) kiitis 15.12.2025 heaks suurkiskjate populatsioonide ohjamise (kannanhoidollinen metsästys) seaduse märkimisväärse häälteenamusega (poolt 135 vastu 35). Seaduse järgi ohjatakse hundi, karu ja ilvese asurkondi kvoodipõhise jahiga.
Eduskunta otsustas maa- ja metsanduskomisjoni ettepaneku kohaselt laiendada suurkiskjate populatsioonide ohjamisel põhinevat jahipidamist hundi, karu ja ilvese kvoodijahiks kogu riigi ulatuses.
Parlamendi otsusega käivitub kõigi suurkiskjate mõõdukas ja vastutustundlik asurkonnapõhine ohjamine, mida Metsästäjäliitto (Soome Jahimeeste Liit) on juba aastaid taotlenud. Jahimeeste Liidu küsitluses aasta tagasi toetas kaks kolmandikku soomlastest suurkiskjate jahti ning vaid 14 protsenti oli selle vastu. Metsästäjäliitto esimehe Petteri Lampineni sõnul peegeldab Parlamendi suure enamuse toetus seadusele kodanike meeleolusid.
Kvoodipõhine jahipidamine on elupaikade direktiivis nimetatud abinõu
Eduskunta nõudis heakskiidetud komisjoni aruande seisukohavõtus, et „maa- ja metsandusministeerium valmistab viivitamata ette määrused, mida on vaja karu ja ilvese kaitse erandite tegemiseks piirkondliku kvoodi alusel toimuva jahiga.”
Elupaikade direktiivis mainitakse asurkondade haldamisel jahipidamise vahenditena loasüsteemi või kvoote.
Karu kvoodijaht on Soome riigis jätkunud põhjapõdrakasvatuspiirkonnas ning ka väljaspool seda Ida-Soomes alates 1993. aastast. Seejärel liitus Soome Euroopa Liiduga 1995. aastal. Soome ühinemislepingus ei ole piiravat meedet, et karu kvoodijaht oleks lubatud ainult põhjapõdrakasvatuspiirkonnas, ega ole ka EL-i Komisjon kvoodijahti vaidlustanud. Kvoodijaht on seega riigis elupaikade direktiivi kohane ja väljakujunenud menetlus suurkiskjate asurkondade haldamiseks, märgib Metsästäjäliitto tegevjuht Jaakko Silpola.
Kõigi suurkiskjate populatsioonide ohjamise põhist jahti on vaja nende inimkartuse säilitamiseks. Metsästäjäliitto kiirustab Eduskunta nõutud karu ja ilvese kvoodipõhise jahi määruste ettevalmistamisel kohe pärast aastavahetust. Enne määruste lõplikku kinnitamist tuleb karu piirkondlike asurkondade, asurkonna sihtarvukuse ja jahikvootide üle pidada avatud ja kohalikke arutelusid. Ilvese soodsa kaitsestaatuse tase tuleb otsustada ning seejärel valmistada ilvese määrused ette karuga sarnasel viisil.
Suurkiskjate asurkonnad on ajalooliselt suured
Kõiki suurkiskjaid on Soomes praegu rekordarv. Loodusvarakeskuse hinnangu järgi oli novembris hunte umbes 570. Ilveseid on hinnanguliselt 3 500 ja karusid 2 500. Jahipidamise vastutustundlikkust näitab see, et ilvese ja karu asurkonnad on sel aastakümnel kahekordistunud populatsioonide ohjamisel põhinevast jahist hoolimata.
Eduskunta heaks kiidetud seadus võimaldab hundi populatsiooni ohjamispõhist jahi alustamist alates 1.1.2026. Jaht kestab seni, kuni piirkondlik kvoot on realiseeritud, kuid mitte kauem kui 10. veebruarini. Karu jahihooaeg Soomes on tavaliselt 20. august – 31. oktoober. Ilvest kütitakse jaanuaris–veebruaris.
Suurkiskjate asurkonnahinnangute arendamiseks innustab Metsästäjäliitto oma liikmeid märkima suurkiskjavaatlused Tassu-süsteemi, maksab preemiat hundi DNA-proovide eest ning korraldab sel talvel ilvesepoegade pesakondade vaatluskampaania.
