Täna alustab Keskkonnaamet Peipsil iga-aastast võrkude tragimist ehk järve vanadest võrkudest puhastamist. Töödega jätkatakse homme, 7. juunil, samuti 13.-14. juunil. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu ütles, et vette ...
Meie inspektorid on sel aastal tavalisest suuremate jõududega väljas, et tagada latikale kudemisrahu. Varasemate aastate kogemus on näidanud, et kõige rohkem rikutakse kalastusreegleid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Ka ...
Arvestades kuuendat väljasuremislainet tuleb muuta suhtumist loodusesse ja rakendada ökosüsteemipõhist vaadet, kus kõikidel liikidel on oma roll ning üks ei ole teisest olulisem. Loodus on peremehetu, mistõttu ei tohiks rääkida ...
Regionaalminister Madis Kallas allkirjastas käskkirja, mille kohaselt peatatakse 26. maist Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel toimuv räimepüük. Käskkirjaga peatatakse samas maakonnas ka kalapüük kastmõrdadega. „Ida-Viru kalurid on tänavu olnud ...
Loomusel valmis kokkuvõte “Kalad Eesti seadustes” ning sel puhul toimub neljapäeval, 25. mail kell 14 paneeldiskussioon. Arutelul osalevad Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus, Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse ekspert ...
Mullu käis Eestis hobi korras kalastamas ligikaudu 160 000 huvilist ehk Tartu maakonna jagu rahvast. Kõige enam said hobikalastajad saagiks ahvenat. Nii selgub harrastuspüüdjate seas värskelt tehtud uuringust. „Harrastuskalapüük jätkuvalt ...
Merereostus on inimeste tekitatud reostus jäätmete, enamasti plastiku või kemikaalide näol. Merereostus on aina kasvav probleem, ohustades nõnda meres elavaid loomi, viies neid väljasuremiseni. Eriti lõhub merepõhja kõige hävituslikum kalapüügimeetod ...
Meredel ja ookeanidel on oluline roll kliima stabiliseerimisel ning seega on nad ühed olulisimad süsteemid kliimasoojenemisega kohanemisel. Veeökosüsteemid seovad süsinikku ning liigsoojust ja toodavad ligi poole hapnikust. Kalapüügi põhjustatud mereliikide ...
