Leedsi ülikooli teadlased on uurinud ja välja pakkunud üllatava viisi kliimamuutuste leevendamiseks – huntide taasasustamise Šotimaale. Uuringu järgi võiks huntide toomine Ida-, Edela-, Kesk- ja Loode-Šotimaale aidata igal aastal siduda ...
Hirvekaamera abil on hirvi jälgitud juba 11 aastat, kuid hunte pole kaadrisse varem sattunud. Tänavu jaanuaris leidsid kaks kriimsilma aga tee hirvede söödaplatsini ning külastasid seda koguni neli korda: ...
Eestis elav pruunkaru on kaitsealune liik ja ta veedab talveperioodi uinakus, mis kestab tavaliselt novembrist märtsini või aprillini. See on eriline puhkeseisund ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Taliuinak on talveunest erinev – ...
11. veebruari seisuga on Eestis kokku kütitud 95 hunti. Enim on kütitud Võru ohjamisalal, 13 hunti ning Valga-Tartu-Põlva ohjamisalal 12 hunti. Keskkonnaameti andmetel on küttimismaht realiseeritud Lääne-Viru, Võru, Pärnu-Rapla, Viljandi-Valga, ...
Jahimehed küttisid lõppeval jahihooajal Eestis kokku 4893 metskitse. Jahise infosüsteemi andmetel täitsid küttimismahu Tartumaa, Jõgevamaa ja Saaremaa jahimehed. Enim kütiti Saaremaal – 2028 metskitse. Tabel: P.Vahtramäe/Jahis Sel jahihooajal kütiti mullusest ...
Number suurenes 13 võrra tänu andmete täpsustumisele. Lisaks eelnevale 121 tohib küttida Järva ohjamisalal neli hunti, Lõuna-Pärnumaa ohjamisalal kolm hunti, Lääne-Pärnumaa ohjamisalal kolm hunti ja Võru ohjamisalal samuti kolm hunti. ...
Inimeste ja huntide vahelise konflikti leevendamine on ülioluline, kuid tavapärased meetodid jätavad sageli tähelepanuta laiemad sotsiaal-majanduslikud probleemid, millega põllumajanduskogukonnad silmitsi seisavad. Hundid muutuvad sageli probleemisendiks sügavamalt juurdunud probleemide, nagu majanduslikud ...
4. veebruaril jäi Kadriorus jahimeeste maja aias pildile kärntõve tunnustega rebane. Rebane on nii Tallinnas kui teistes linnades tavaline liik, kes eelistab loodusele linnakeskkonda. Neid on üha rohkem näha ...
