Ilmselt ei ole täna inimest, kes ei teaks, et meie toiduvalikute ja inimtekkeliste kliimamuutuste ning elurikkuse kao vahel on väga tugev seos. Sellegipoolest on erakonnad oma valimisplatvormides ja lubadustes toidutööstuse seost kliimamuutustega adresseerinud liiga üldsõnaliselt. Kui üldse.
“Oleme üllatunud, et ikka veel ei julge poliitikud välja öelda, et loomne toit on oluline kliimamuutustesse panustaja,” imestas Loomuse projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu” projektijuht Sanne Org. “Teadlased rõhutavad järjest jõulisemalt vajadust kiirelt toidutootmises suunda muuta, sest ressurss, mida vajatakse loomatööstuses, võiks suunata otse inimestele taimse toiduna. Sellest võidaksid nii inimesed, loomad, elurikkus kui kliima,” selgitas Org.
Lisaks rõhutab Org, et täna algasid valimised: “Valimas käimine on vähim, mis üks aktiivne ja hooliv kodanik teha saab, ning tänavused valikud annavad võimaluse nügida meie toidusüsteem keskkonnasõbralikkuse poole.”
Erakonnad, kellel teema pole isegi mainimist leidnud, on EKRE, Eesti 200, Parempoolsed ja Vasakpartei. EKRE hakkab silma selle poolest, et nad pole keskkonda ega kliimat isegi maininud kui teised pole leidnud veel seost toidu ja kliima vahel.
Üldsõnaliselt on probleemi adresseerinud Reformierakond nõnda: “Toidu tootmine peab toimuma keskkonda hoides,” jättes täpsustamata millise toidu tootmisest on jutt. Palju on reformierakond puudutatud toidu raiskamise vähendamise vajadust, mistõttu oleks väga loogiline rääkida ka vajadusest liikuda nii toidu tootmises kui toiduvalikutes täistaimsete valikute suunas.
Eestimaa Rohelistel on platvormis küll loomakaitse osa, nad rõhutavad mahetootmise ja põllumaade säilitamise vajadust, kuid kliima ja toidu seost ei leia. Isamaa Erakond mainib mahetoitlustamise ja kodumaise tooraine olulisuse, samuti põllumajanduses tegelevate asutuste toetamise nagu väiksed ja keskmised talud, kuid taimse toidutootmise olulisus on ikkagi väljas.
Sotsiaaldemokraatide hulgas on arusaamine olemas, kuid platvormi pole teema samuti jõudnud, on küll rõhutatud vajadust põllumajandustootjad kliimasõbraliku maaharimise peale suunata, kuid see, et intensiivloomakasvatuse kui keskkonnale väga kahjuliku sektori välja toomine on veel tulevikumuusika.
Keskerakond toob välja kogukonnaaedade toetamise, kuid kahjuks mainivad samas ka jahi ning kalatööstuse toetamist ja edendamist jättes sealjuures märkimata vajaduse uuendada nii jahi- kui loomakaitseseadust.
Loomus tõstatas teema 16. veebruaril toimunud Loomuse valimiskompassi esitlusel toimunud paneelvestlusel küsides, kas toidu ja kliimamuutuse seosest rääkimine on tabu. Üldine seisukoht oli, et tabusid ei peaks olema ja kõikidest teemadest tuleb rääkida. Samuti nõustuti, et teema on loomulikult oluline. Selles, mil määral on oluline ja milliste sammudega tuleks tegutseda, jäädi eriarvamusele.
Loomus loodab oma tegevusega anda panuse teema järjest jõulisemale ja adekvaatsemale tõstatumisele kõikidel tasanditel. Loomus on loonud valimiskompassi, et muuta loomasõprade valimised lihtsamaks, ning kompassi ka analüüsinud võttes luubi alla ka erakondade valimisplatvormide loomasõbralikkuse, sest valides inimest valime me paratamatult ka erakonda.
Loomus algatas Aktiivsete Kodanike Fondi toel haridusliku projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu”, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust toitumise mõjust planeedile. Projekti kohta saab lähemalt lugeda Loomuse programmi Taimsed Valikud kodulehel: taimsedvalikud.ee/kahvliga.
