Fotod: Pexels
Pealkirjas esitatud küsimusele võib vastata nii ei kui ka jaa – see sõltub, mis kontekstis küsimus esitatakse. Aga alustame algusest ehk siis isegi mitte sellest, kui uus pereliige juba koju jõuab, vaid kõik algab juba ammu enne seda, kirjutab Anneli Matsi.
Avades koduukse varjupaigakoerale, saab näidata oma südame suurust. Nii võikski koera valides olla esimeseks mõtteks vaadata Varjupaikade MTÜ kodulehele. Kodulehel saab alustada esmast valikut, märkides loomaliigiks „koer”. Otsingut on võimalik veelgi kitsendada suuruse ja vanuse järgi, aga kas peab. Annaks õige võimaluse kõikidele koertele, kes varjupaigas elu uut võimalust ootavad. Fakt on aga see, et varjupaika sattunud suurema koera koduootus venib tunduvalt pikemaks kui tema väikest kasvu liigikaaslase puhul.
Milline koer siis ikkagi valida?
On tõsiasi, et neljajalgse pereliikme valib inimene ja igaühel on tulevase kaaslase suhtes erinev nägemus, kuid vähemalt peresiseselt peab olema leitud ühine meel. Kõik pereliikmed, kellega tulevane koer hakkab koos elama, peavad valikuga nõus olema. Looma suhtes ei ole aus tuua ta koju, kus keegi hakkab temasse halvustavalt suhtuma. Kui ikkagi selliselt juhtub, siis ei anna probleemid ennast kaua oodata.
Nagu eelnevalt sai mainitud, siis inimestel on erinev arvamus selle kohta, milline koer neile kõige paremini sobib. Samuti on erinevad koeraga seotud ootused: kes soovib käia koeraga kohvikus, kes sportimas, kes soovib üksindusepeletajat, kes lastele mängukaaslast jne. Nii palju kui on inimesi, nii palju on ka soove. Aga kas ollakse valmis arvestama ka koera soovidega, mis tulenevad liigist ja liigiomasest käitumisest, mille väljendamise võimaldamine on üks looma põhivabadustest?
Kurb on see, et ikka veel jäetakse koer üksi õue ja oodatakse, et ta valvaks ning oleks aiavärava lukuks või uksekellaks. On teada, et sellest pole mingit abi, sest inimeste käes on igasuguseid vahendeid looma kahjutuks tegemiseks. Valvamise funktsiooni saaks vabalt tänapäevasele tehnikale üle anda. Ketti jäetud koerad on abitud nii inimeste kui ka teiste loomade rünnakute suhtes. Ikka veel võib kohata suhtumist, kus koer on kui staatust näitav objekt või aksessuaar, mis sobib kenasti kokku mantli ja käekoti värviga. Korduvad on juhused, kus kutsikas on võetud lapsele mängida ja oh imet siis, et kutsikal on omad tahtmised, mis ei pruugi kokku minna inimese ootustega ja kutsikast on kasvanud ruttu liiga suur loom ning nüüd ei oska keegi temaga enam koos elada. Me loodame väga, et inimeste teadlikkus tõuseb ja sellist mõistmatut suhtumist jääb järjest vähemaks.
Millal tuleb mängu pealkirjas esitatud küsimus?
Suurusel on roll koera baasvajaduste rahuldamisel. Suur koer sööb ja joob rohkem, ta vajab rohkem ruumi, suuremaid asemeid, karva ajab rohkem jne. Teda on füüsiliselt lihtsalt rohkem. Jah, rahaline väljaminek suurele koerale on suurem, alates toidukuludest, professionaalsest hooldusest ja ravimitest kuni mänguasjade, jalutusrihmade, kaelarihmade ja toidukaussideni. See aga ei tähenda, et väikestele koertele üldse raha ei kulu – nende baasvajadused vajavad täpselt samamoodi täitmist, ka neid tuleb koolitada ja ka nemad võivad haigestuda.
Kuidas erineb suure koera ja väikese koera pidamine?
Arvatakse, et linnakeskkonnas on väikeseid koeri lihtsam pidada ja seda arvamust kinnitab meie varjupaikade kogemus. Väikestele koertele on meil lihtsam uusi kodusid otsida ja nad veedavad varjupaigas oluliselt vähem aega kui suured koerad. Suure koeraga võib elamispinna leidmine linnas osutuda keerulisemaks. Kitsastes oludes on väikese koeraga lihtsam eluruume jagada ja korruste vahel liikuda. Kuid koerte vajadustel, näiteks koolitamine ja liikumine, või kalduvustel, näiteks helitundlikkus ja ärevushaukumine, pole suurusega midagi pistmist. Iga koer on indiviid ja mõnele koerale sobib linnaelu ja mõnele mitte. Koera valides ja talle kodu pakkudes tuleb lähtuda alati koerast ja tema vajadustest, seda ka kutsika puhul. Siin on üks kuldreegel: olgu inimese ootused ja lootused kutsika või koera suhtes millised tahes, sa ei tea kunagi, kelle sa saad. Ole valmis üllatusteks! Varjupaigast täiskasvanud koera valides on teada koera käitumine varjupaigas ja kindlasti võtab uues kodus kohanemine aega. See periood võib olla koerati väga erinev – paarist nädalast paari kuu või isegi aastani. Koerale tuleb anda aega ja oma soovid jätta tahaplaanile.
Kas koera suurus mõjutab käitumist?
Enamasti on vastus kindel ei. Igas suuruses koerad armastavad nuuskida, otsida, jahtida, jalutada, vabalt joosta, inimestega kohtuda, koerasõpradega möllata, treeningutel osaleda ja maiustusi süüa. Samas, igas suuruses koerad võivad olla tundlikud helide suhtes, nad võivad olla ärevad ja käituda agressiivselt, võivad haukuda, närida, kaevata jne ehk siis nad on koerad ja käituvad koera moodi. Koerte vahel võib olla selgeid erinevusi, mis tulenevad vanusest, soost või keskkonnast, kus koer elab ja sellest kus ja kuidas teda kasvatati ning millised on koera elukogemused.
Kuidas inimene mõjutab koera käitumist?
Inimesed kohtlevad suuri ja väikeseid koeri erinevalt. Väikesed koerad jäetakse sageli koolitamata, sest neid on probleemses olukorras lihtne füüsilist jõudu kasutades olukorrast eemaldada, näiteks rihmast eemale tirida, sülle võtta, kinni hoida jne. Selline manipuleerimine võib kaasa tuua negatiivse suhtumise ümbritsevasse, teistesse inimestesse ja koertesse. Me ei kujuta ette ja me ei ole ka võimelised mõjutama füüsiliselt suurt koera. Kui me proovime seda teha, siis lõpeb asi katastroofiga. Suurte koerte omanikud panustavad rohkem koolitamisse ja omavahelise koostöö õppimisse. Väikeseid koeri kantakse sageli kotis kaasas ja nad ei liigu oma neljal käpal. Nende maailm on ahtaks surutud ja nii jäävad paljud kogemused omandamata ning nad võivad olla vähese sotsialiseerimise tõttu sagedamalt erutunud ja hirmul. Suurte koertega käiakse jalutamas ja nad saavad ajada oma koeraasju. Koerad elavad lõhnade maailma ja kõige olulisem on koguda nuuskides infot liigikaaslaste, inimeste, ümbritseva keskkonna kohta. Ka väikesed koerad vajavad koeraks olemist, mitte ainult inimese sületamise või pai tegemise objektiks olemist. Rahulikult suhtlevad, koolitatud koerad, olgu nad siis väikesed või suured, teevad rõõmu kõikidele, kuid see ei tule iseenesest – inimese teadlik suhtumine ja panus on üliolulised.
Kas kõik suured koerad ründavad?
Kahjuks elavad inimesed ikka veel oma eelarvamuste kütkes ja nii tehakse põhjendamatuid üldistusi ning antakse ülekohtuseid hinnanguid. Halvustavat suhtumist võib kohata nii suurte kui ka väikeste koerte suhtes. Eriti kurb on see, et sellist suhtumist kohtab ka koeraomanike seas. Iga koeraomanik peaks tundma õppima koera kehakeelt, sest see on universaalne ja nii saaks aru ka võõrast koerast, tema tunnestest. Siis ehk loobutakse sellistest väljenditest ja suhtumisest, et kõik suured koerad ründavad, isegi siis, kui kohalviibiv suur koer käitub rahulikult.Mida öelda kokkuvõtteks? Koerad on suurepärased kaaslased, sõbrad ja pereliikmed, kui me suhtume neisse hästi ja õiglaselt, kui teisest liigist elusolenditesse; kui anname nende jäägitu kiindumuse eest vastu mõistmise ja arusaamise liigiomasest käitumisest; kui aitame ja õpetame heatahtlikult neid elama inimeste kõrval. Ja kui me räägime oma koertest, siis ikka ühistest jalutuskäikudest, mängudest, koolitustest ja lõbusatest vahejuhtumitest, mitte nende suurusest – sellisel puhul võib öelda, et suurus ei ole oluline.
Lugu ilmus Varjupaikade MTÜ ajakirja Käpa all 2023/2 numbris. Autor: Anneli Matsi
