Karujaht pidi algama 1. augustist

Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil või inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks.

2025/2026. jahiaastal kehtestati pruunkaru (Ursus arctos) esmaseks küttimismahuks Eestis kokku 71 isendit.

2024. aastal laekus kokku info 6692 karu vaatlusjuhtumi, neist 1253 poegadega emakarude või poegade kohta. Sama-aastaste poegadega pesakondade vaatlusi oli 686 (2023. ja 2022. aastal vastavalt 603 ja 476) ja üheaastaste poegade vaatlusi 638 (2023. ja 2022. aastal vastavalt 650 ja 600).

Pesakondade arv on kasvutrendis

Tehtud vaatlustest oli 66% varustatud fotodega (kokku 4442 fotot karudest või karu jälgedest). Lisaks neile vaatlustele kaasati vaatlusandmete analüüsi 2025. aasta 1. märtsist 20. maini tehtud 552 aastaste poegadega emakaru või poegade vaatlust. Analüüsi tulemusel saadi kokku 112 erinevat sama-aastaste poegadega karu pesakonda, mis siiani kõrgeim vastav arv. Eelmine suurim pesakondade arv (96) oli 2022. aastal. 2019. aastal ja sealt edasi sündinud tugevad põlvkonnad jõuavad praeguseks sigimisikka ning see väljendubki pesakondade arvu kasvus.

Pesakonna keskmine suurus oli 2,7 isendit, mis on viimaste aastate kõrgeim näit. Nelja pojaga emasid registreeriti rekordiliselt 24 isendit. Viimased 5 aastat on arvukuse tendents  tõusuteel. Sigimine ja pesakondade arv on suurenenud. Keskkonnaagentuur hindab karu arvukuse 1000 isendi kanti, jahimeeste hinnang on 1400 isendi juures. Suuremad populatsiooni kasvud on toimunud Raplamaal ja Lõuna-Eestis, tagasihoidlikum juurdekasv Läänemaal.

Suurenenud kahjustuste hulk

Viimastel aastatel on karu kahjustused suurenenud. 2024 aastal kahjustati 482 mesilaspere ja rüüstati 1674 silopalli. Karu austustihedust arvestades on madalaim kahjustusmäär Ida-Virumaal ja Valgamaal.

Karujaht

Eesti karu ohjamine toimub loodusdirektiivi IV lisa alusel, mille nimekirja karu kuulub. See tähendab, et karu võib küttida loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmise ja looduslike elupaikade säilitamise huvides, et ära hoida tõsiseid kahjustusi, eriti vilja, kariloomade, metsade, kalapüügikohtade, vee ja teiste omandiga seotud kahjude suhtes; rahva tervise ja ohutuse või muude üldiste huvide kaitseks, k.a sotsiaalsed ja majanduslikud huvid ja keskkonna prioriteetsusest lähtuvalt.

2024. aastal kütiti Eestis kokku 101 karu.

Karukonservid ja CITESe luba

Praktilise näitena, kuidas CITESe regulatsioon võib igat jahimeest puudutada, võib välja tuua karukonservid ja nende realiseerimine. Kui neid kingitakse või jagatakse tasuta, on kõik korras, aga kui neid edasi müüakse, on vaja CITESe luba.