Karude küttimise korraldus võrreldes eelmise aastaga on kardinaalselt muutunud. EJS juhatus pidas KeA-ga nõu karujahi korralduse üle

28.07.2025 toimus EJS juhatuse ja Keskkonnaameti vahel nõupidamine karujahi korralduse üle. Lisaks EJS juhatusele ja teistele esindajatele osalesid koosolekul Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna ja Kliimaministeeriumi metsandusosakonna jahindusnõunik Aimar Rakko.

Pruunkaru kuulub loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) IV lisasse ning on seetõttu rangelt kaitstav liik. Direktiivi artikli 16 lõige 1 võimaldab teatud juhtudel teha erandi kaitsemeetmetest, kui täidetud on kolm tingimust: 1. esineb vähemalt üks artikli 16 lõike 1 punktides a–d nimetatud eesmärkidest; 2. puudub rahuldav alternatiiv; 3. erand ei kahjusta liigi populatsiooni soodsa seisundi säilimist tema looduslikul levilal.

EJS juhatuse liikmete põhiline küsimus KeA-le oligi, miks küttimistingimused on oluliselt muutunud?

Tanel Türna selgitas, et karude küttimise korraldus on muutunud seoses halduskohtu otsusega, mis leidis puudusi varasemates korraldustes. Uus korraldus keskendub kahjustuskolletele ja nende kitsendamisele. Tanel Türna ja Aimar Rakko selgitasid, et kuigi kohtuotsus karude küttimise kohta ei ole veel jõustunud ja tuleb ära oodata riigikohtu otsus. On oluline alustada selle aasta küttimisega vastavalt Keskkonnaameti korraldusele „Pruunkaru küttimismahu kehtestamine 2025/2026. jahiaastal“.

Tanel Türna selgitas, et kahjustuskollete määramisel võeti aluseks korduvad kahjustused jahipiirkondades ja nende põhjal määrati esialgselt 40 luba, mida hiljem suurendati 71-ni. Edasiste erilubade väljastamiseks jahipiirkonda on vajalik vähemalt kolme järjestikust kahjustust, 20 km raadiuses kahe kuu jooksul. Põllukahjustuste puhul piisab pildimaterjalist ja kahjustuse ulatuse hindamisest, kuid rõhutas, et kõik vaatlused ja kahjud tuleb fikseerida. Kutsume põllumehi ja jahimehi üles kahjustustest teavitama ja andmeid koguma läbi infosüsteemi „JAHIS“.

Kuigi karude arvukus on suur ja sellega kõik osapooled nõustuvad, siis tänases küttimiskorralduses pole tegelikult aluseks võetud– artikkel 16 lõike 1 punkt b, mille alusel on lubatud erand oluliste põllumajandus-, metsa-, kala- ja veemajanduskahjude ning muu omandiga seotud kahju ärahoidmiseks; – ning punkt c, mis võimaldab erandit teha rahva tervise ja ohutuse või muude üldiste huvide seisukohast, sealhulgas sotsiaalsetel ja majanduslikel kaalutlustel või kui keskkond saab erandi andmisest kasu. Sellegipoolest tuleb tänase korralduse alusel küttimist läbi viia ja küttimiskvoot on määratud keskkonnaagentuuri soovituste järgi.

Aimar Rakko rõhutas, et karude arvukuse tõus võib vähendada sotsiaalset taluvust ja suurendada konflikte inimeste ja karude vahel. Euroopa looduskaitsepoliitika on tegelikult edulugu tegemas.  Hundi puhul on see juba nähtav ja karu puhul hakkab ka see olema nähtav mingil hetkel, vähemalt teatud riikides. Nüüd on küsimus, et kuidas me sellest eduloost suudame edukalt väljuda ja et me seda edulugu ei pööra endale vastupidisesse suunda. Et me ei pööraks seda draamaks, enne kui meil hakkavad tekkima suured kahjustused ja ründed inimeste vastu, siis see edulugu kukub kahjuks kiiresti kokku, sest kui puudub sotsiaalne taluvus, et meil on kiskjaid palju, siis on kahju kannatajaks eelkõige suurkiskjad ise. Ta tõi välja, et oluline on säilitada tasakaal ja vältida olukorda, kus ühiskond kaotab usalduse kiskjate vastu. Kindlasti tuleb saada ka Euroopa Komisjonilt tagasisidet karu küttimise poliitika kohta.

Margus Puust ja Tõnis Korts rõhutasid koostöö olulisust keskkonnaameti ja jahimeeste vahel, et lahendada karude küttimise ja seakatku probleemid. Tanel Türna kinnitas, et koostöö on vajalik ja tuleb leida ühised lahendused.

Marko Vinni/ EJS jahindusnõunik