Karud ärkavad taliuinakust

Rajakaamera pildid on üha sagedamini hakanud näitama taliuinakust virgunud otte.

Märtsikuu ongi tavaliselt olnud aeg, mil karud taas liikuma hakkavad peale mõnekuulist pesas veetmist. Ehkki põhiliselt mõjutab uinaku pikkust valguspäeva pikkus, siis ka ilmastikul on mängida oma osa. Nii näiteks on sellel aastal karud virgunud kümmekond päeva varem kui üle-eelmisel aastal. Samas eelmisel aastal oli üksikuid isendeid märgata juba veebruari lõpus.

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul ärkavad soojade ilmade tulekul tavaliselt esimestena taliuinakust isased karud, viimastena aga lahkuvad talvituspaigast emakarud poegadega. „Karudel sünnib järelkasv kesktalvel taliuinaku ajal ja ka järgneva uinaku veedavad nad emaga koos. Seejärel asuvad iseseisvalt tegutsema,” lisas ta.

Pruunkaru taliuinaku kestus varieerub piirkonniti, enamasti vältab see 4–5 kuud. Taliuinakuks valmistudes tõuseb karu kehakaal kuni 35%. Talvitumiseks kasutab karu pinnaselohke, varjulisi kohti tuulemurrus. Uinaku ajal karu ainevahetus aeglustub ja kehatemperatuur langeb 3–5 kraadi võrra. Suurima osa uinaku ajal vajaminevast energiast saadakse rasvkoe lagundamisest.

Jahimeeste hinnangul elab Eestis vähemalt 1000 karu ja nende populatsioon on heas seisus. Karu toidulauda on aidanud rikastada sigade Aafrika katku tõttu hukkunud metssead, sest karu armastab raibet rohkem kui värsket liha.

Karu kuulub Eestis jahiulukite hulka, kelle arvukust reguleeritakse looma tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil või inimesele tekkiva ohu vältimiseks. Poegadega emakarule jahti ei peeta. Teistele karudele peetakse varitus- või hiilimisjahti 1. augustist kuni 31. oktoobrini. 2023. aastal kütiti 95 pruunkaru ja 2024. aastal kütiti 99 pruunkaru.

Karu inimesele reeglina ohtlik ei ole, aga ettevaatlik tasub temaga kohtudes olla. Eriti siis, kui satutakse kokku poegadega emakaruga.

EJSi soovitused: Kuidas käituda, kui kohtad karu?

1. Karu ei tohi kunagi toita.Kui karu harjub inimeste lähedusest süüa saama, kaob inimpelglikus. Ära jäta kunagi oma maja, suvila või telkimisplatsi juurde toidujäätmeid. Ära jäta ka toiduaineid ööseks välja.
2. Karu kuuleb väga hästi, tee kõva häält.Kui liigud looduses, siis tee aeg ajalt häält või kolista millegagi. Annad sellega karule aega eest ära minna. Võimaluse korral astu kuivanud okstele, karu mõistab seda signaali väga hästi.
3. Kui näed karupoega või -poegi, taandu kohe. Kui satud ema ja poegade vahele, oled väga suures ohus. Ära mine lähemale, vaid ürita taganeda selles suunas, kust tulid. On väga tõenäoline, et emakaru ründab poegade kaitseks viivitamatult ohu allikat ehk sind.
4. Ära mine uru lähedale. Karu võib endale mäekülje sisse või vanasse karjääri uru kaevata. Kui sina või su koer on leidnud karu pesa, eemaldu ja püüa ka koer ära kutsuda. Kui karu ärkab ja ründab, siis kõige suuremas ohus oled sina, sest koeral on palju paremad võimalused põgenemiseks.
5. Kui leiad karu poolt murtud uluki, siis eemaldu. Tavaliselt on karu kuskil läheduses ja valvab oma saaki. Saak on peidetud kas sambla või okstega. Teinekord on loomakere osaliselt soosse uputatud.
6. Ole ettevaatlik ka majade ja suvilate hoovides. Tihti kolavad karud lihtsa söögi otsingutel ka majade või suvilate hoovides. Ära hakka karu pildistama. Peleta karu kolistades või valjude hõigetega majast eemale. Kui tead, et karu luusib sinu majapidamise ümber, siis õhtul välja minnes tee kõva lärmi.
7. Ära jälita ega lähene karule. Metsloomaga kokku juhtudes ära asu teda jälitama või karupoegade olekut ümber korraldama. Mingil juhul ei tohi karupoegi metsast endaga kaasa võtta. Karuga ootamatu kohtumise puhul on ainuõige teguviis kohe rahulikult taanduda.
8. Ära lase koera üksinda metsa ringi jooksma.Vabalt ringi liikuv koer satub varem või hiljem karule peale. Kui kuuled ägedat koera haukumist, siis eemaldu ja katsu leida endale mõni lagedam koht. Kui koer karu eest põgeneb, siis tavaliselt otsib ta kaitset inimese juures. Karul on komme mõnda aega koera jälitada. Kui oled lagedamal kohal, näed, mis toimub.
9. Tagane aeglaselt ja vestle karuga rahulikul toonil. Karu hoiatab enne rünnakut tõustes tagajalgadele ja urisedes valjuhäälselt. Kisa ja valju häält tõlgendab karu agressioonina. Ära vaata karule silma. Loomadele tähendab silma vaatamine kutset võitlusele. Ära roni puu otsa. Karu ronib palju paremini ja kiiremini kui sina.
10. Kui ikkagi juhtub halvim ja karu ründab, siis heida pikali ning kaitse pead ja kaela kätega.Jooksma ei ole mõtet hakata. Karu on igal juhul kiirem (karu jooksukiirus on üllatav, 60 km tunnis).