Puurikanade sulestik on hõre, kuna ruumikitsikuse tõttu hõõrduvad nende kehad vastu puurivõresid ja stressi tõttu nokitakse üksteiselt sulgi välja
Regionaal- ja põllumajandusministeerium saatis valitsusele arutamiseks kanade puurispidamise keelustamise eelnõu. Eelnõu läbis septembri lõpuks Euroopa Komisjoni kolmekuulise tagasisideringi ning on käesoleval aastal läbinud kaks ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi.
Järgmise sammuna lisab valitsus eelnõu neljapäevase istungi päevakorda. Seejärel liigub eelnõu Riigikogu maaelukomisjoni arutamiseks ja edasi suurde saali esimesele lugemisele.
Loomade heaolu organisatsiooni Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering sõnas, et eelnõu jõudmine valitsusse on oluline samm loomade heaolu parandamise ja ühiskondliku ootuse täitmise suunas.
„Esitasime pea kaks aastat tagasi 21 421 digiallkirja kanade puurispidamise keelu toetuseks ning selle kampaania jooksul on näha olnud, kui oluliseks loomade heaolu Eesti inimeste jaoks on muutunud. Eelnõu valitsusse jõudmine on suur edasiminek ja ootame huviga valitsuse istungi tulemust,“ ütles Mering.
Eesti on Euroopa Liidus üks kõrgema puurispidamise osakaaluga riike. Kui Euroopa Liidus keskmiselt peetakse umbes 38% munakanadest puurides, siis Eestis on vastav näitaja ligikaudu 78%. Puurides elavatel lindudel on liikumisruumi vaid A4 paberi suurune pindala.
Lähiriigid, sealhulgas Soome ja Leedu, on juba astunud samme puurivabale tootmisele üleminekul ning ka Läti Seimis on arutlusel kanade puurispidamise keelustamine. Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et umbes 80% Eesti elanikest toetab puurispidamise lõpetamist, sealhulgas paljud teadlased ja loomauurijad. Keelu toetajate hulgas on ka tunnustatud zooloogid Mati Kaal, Andrei Turovski ja Tuul Sepp.
Kanade puurispidamise keelustamise eelnõu on osa Eesti pikaajalisest loomade heaolu poliitikast, mille eesmärk on viia toidutootmine vastavusse tänapäevaste eetiliste ja keskkonnahoidlike väärtustega.
