Kalafarmindus reklaamib ennast tavaliselt jätkusuutliku loodust ja looduslikke kalu hoidva tööstusharuna. Maalitakse tõekauge pilt väikese (mõju)alaga farmidest (enamasti sumpadest ehk võrguga puuridest kaladele) ja selgitatakse, et “kasutatakse loodusvarasid jätkusuutlikult ja ressursitõhusalt”.
Kalafarmide mõju ulatub sumpadest ja neid ümbritsevatest aladest palju kaugemale ja sügavamale. Kõigepealt tahan rõhutada mõju kalafarmi kaladele (indiviididele) endile. Kalakasvanduse rajamine tähendab hoomamatu arvu kalade kogu eluks vangistusse määramist. Kalakasvanduse rajamiseks tuleb küll läbida erinevaid, näiteks keskkonnamõjude hindamisi, aga kaladest endist kui elusolenditest isegi ei mõelda. Nad on dokumentides taandatud tonnideks. Järele mõeldes on see tegelikult väga loogiline, sest peamine põhjus, miks kalafarme üldse rajatakse, on minu meelest raha teenimine. Raha saab aga siis, kui inimesed ostavad neidsamu kalu, tihti surnuna, tükkideks lõigatuna, pakendatult ja näiteks säravoranžina. (Tavaline on sööta farmi lõhedele värvaineid, et muuta nende liha oranžimaks, sest kalafarmi kalade liha on sealse toitumise tõttu hall.)
Minu kogemusel ei suhtuta kaladesse kui elusolenditesse, kui indiviididesse, kellel on oma elu, oma soovid. Kellel on iseväärtus. Selliselt aga on neid lihtsam kasumi teenimise nimel ära kasutada. Seda kutsutakse opressiooniks. Kahjuks ei ole levinud arusaam, et kui on opressioon juba ühel tasandil, levib see ka teistele.
Ei mõelda näiteks sellele, et neid kalakasvanduse kalu tuleb ka toita, tavaliselt teiste kaladega, sest tahetakse kasvatada just karnivooridest liike. Neid toidetakse kalasööda ja -õliga, mida tehakse loodusest püütud kaladest. On arvutatud, et üks lõhe sööb oma elu jooksul umbes 140 kala. 2 miljonit tonni metsikut kala püütakse, et toota kalaõli Norra kalakasvanduse kaladele. Neid kalu püütakse vähemalt osaliselt Lääne-Aafrika ümbrusest. 10 aastaga on seal kalasööda tehaste arv kasvanud 5st 50ni. Samal ajal on seal muidugi langenud loouslike kalade arvukus. Ja see mõju ulatub ka kaugele sisemaale, sest püütakse rändkalu. Sealsed kohalikud kannatavad nüüd kala puuduse tõttu toitainete puuduse käes. Pool Lääne-Aafrika naistest kannatavad aneemia käes. Nii Norra kui ka Eesti plaan on kalakasvatust arendada, Norras kolmekordistada, mis tähendab ka kalakasvanduste kalade jaoks püütava kala hulga vähemalt kolmekordistamist.
Samal ajal kui räägime toidujulgeolekust, näljaprobleemi lahendamisest, sotsiaalsest õiglusest, mere olukorra parandamisest ja jätkusuutlikkusest, toimub tegelikkuses kalafarmide rajamine, mis neile eesmärkidele mitte kuidagi kaasa ei aita. Kalafarmindus tundub uuskolonialistlik, võttes jätkusuutlikkuse sildi all näiteks lääne-aafrikalastelt ära mitte ainult nende sissetuleku-, vaid ka toiduallika. Meil on looduslikult kasvanud kala otsakorral, samas tahame tunda end jätkusuutlikuna, müües kohalikult kasvatatud kala, aga selleks tuleb mujalt, tarbija silme alt väljaspool püüda kala, seni kuni ka need kalad on otsas.
On üritatud “jätkusuutlikku” kalafarmide meediakuvandit jätkata öeldes ka, et “kasutame vetikaid või putukaid kalasöödaks”, aga puuduvad tõendid nende toimimisest ja putukafarmidega on veel omakorda palju teisi probleeme. Kalasööta saaks teha näiteks sojast, aga ka see on problemaatiline – kannatavad kalad ning tuleb palju soja toota ja seda töödelda.
Väga tihti kuuleb seda mõtet, et aga äkki nende kalade elu pole seal kalafarmis ikka nii halb?… Võib-olla oleks see kuidagi võimalik, kui ei tahetaks luua farme, kus kasvatatakse just rändkalu, lõhesid ja vikerforelle, kelle loomuses on rännata. Looduses rändavad lõhed lausa 50 km päevas. Lisaks vaevlevad kalad farmides parasiitide ja haiguste käes. (Neist lahti saamiseks kasutavad inimesed viise, mis tekitavad kaladele veel lisapiina, nagu masinatest läbi laskmine, kuumas vees hoidmine, mürgiste kemikaalidega vee pritsimine.) Seega pole ime, et kalafarmides on suureks probleemiks kalade massilised suremised. Näiteks raporteeris Norra, et aastal 2023 suri 17% nende kalakasvanduste kaladest ootamatult.
Kui inimesed tarbiksid kasvatatava kala asemel otse merest püütud kalu, läheks kaduma palju vähem kaloreid, valke ja mikrotoitaineid, kui siis, kui sööta looduslikult esinevad kalad kalafarmikaladele, keda sumbas kasvatatakse ja kellest ainult osa jõuab poelettidele ja inimeste toidulauale.
Tegelikult pole kalu üldse tarbida vaja. Kalad saavad oma Omega-3 vetikatelt, mille tõttu ju kalu toiduna väärtustatakse. Seega miks mitte lihtsalt süüa vetikaid, kust saame samamoodi need vajalikud toitaineid kätte?
Kokkuvõttes leian, et kalakasvandused ei ole jätkusuutlikud, ressursitõhusad ega keskkonnasõbralikud. Need on loodud kasumi saamiseks ja kommunikatsiooni “võluväge” kasutades rohepestud. Seda kutsutakse ka sinipesuks (blue-washing). Sel sinisel impeeriumil, mis ebaausalt kasutab näiteks Lääne-Aafrika vetesid oma ressursi allikana, on palju raha, et ennast jätkusuutlikuna reklaamida ja kommunikeerida.
See, et kalakasvandused on rohepesu, ei tähenda, et kõik püüdlused jätkusuutlikkuse, keskkonnasõbralikkuse ja rohelisuse poole on halvad või mõttetud. Need tõelised püüdlused ei ole tihtipeale kasumlikud ja ei pruugi olla nii tugevalt turundatud, mistõttu ei jõua need ka eriti lihtsalt tarbija radarile.
***
Kui sa unustaksid kõik, mida tead ja oled elu jooksul kogenud ning vaataksid puhta lehena otse silma ühele kalale, näeksid ta liigutusi ja hingamist, kas sa suudaksid ta saata teadlikult kalafarmi põrgusse?
Kasutatud allikad:
1. https://feedbackglobal.org/blue-empire-how-your-supermarket-salmon-is-impacting-communities-in-west-africa/
2. https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/8146975b-5692-448b-be12-f83d3fef4e98/
3. https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/ecad31a5-f46d-4dc5-93b1-5900fb540a27/content (lk 49 punkt 4.2)
4. https://www.bbc.com/news/science-environment-68502267
5. https://feedbackglobal.org/cut-wasteful-scottish-farmed-salmon-and-eat-a-more-diverse-range-of-fish-for-a-sustainable-seafood-diet/
6. https://journals.plos.org/sustainabilitytransformation/article?id=10.1371/journal.pstr.0000005
7. https://www.dsm-firmenich.com/en/businesses/health-nutrition-care/news/talking-nutrition/busting-the-myths-around-algal-based-omega-3s-and-their-potential-in-early-life-nutrition.html
*Autor: Tormis, Loomuse vabatahtlik
