Üldiselt aitavad paisude juurde rajatud kalapääsud kaladel jõgedes vabalt liikuda. Keskkonnaameti vee peaspetsialisti Elina Leineri sõnul on aga risuga ummistunud kalapääsud rändel kaladele takistuseks. „Seetõttu palume paisuomanikel kalapääse järjepidevalt kontrollida ja vajadusel neisse kogunenud oksarisu koristada,“ meenutab Elina Leiner paisuomanikele keskkonnaloaga määratud kohustust.
Kui märkad, et mõne paisu kalapääsus pole vett või see on risuga ummistunud, teata sellest riigiinfo telefonile 1247.
Rändetõkete pärast väheneb jõgedes siirdekalade arvukus. Mõnes Eesti veekogus on näiteks forelli looduslikud populatsioonid inimese loodud rändetõkete pärast hävimisohus või juba hävinud. „Rändetõkete tõttu on paljud meie veekogud kesises seisundis – veekogudele omaseid kalaliike seal enam ei ole või neid on väga väheks jäänud,“ väljendab Elina Leiner muret.
Lõheliste jaoks on kudemiseks olulised just kärestikulised jõelõigud, mida meie veekogudes esineb looduslikult vähem kui sügavaid ja aeglase vooluga kohti. Kärestikud on madalaveelised, kiirevoolulised ja kivise-kruusase põhjaga jõelõigud, kus lõhelised koevad ja sirguvad nende järglased.
Sügiseste rändekalade kaitseks on Eestis võetud kaitse alla 125 jõge ja jõelõiku, mille nimekirja leiab keskkonnaministri määrusest . Nendel veekogudel on loodusliku sängi, veetaseme ja veerežiimi muutmine keelatud. „Selleks, et kalad jõuaksid koelmutele ja neil õnnestuks edukalt kudeda, peab nendes kohtades vesi voolama täpselt nii, nagu loodus on seda kujundanud. Nendele veekogudele ei tohi uusi paise rajada ning olemasolevatest paisudest tuleb omanikel tagada kaladele läbipääs. Vaid siis võivad kalad jõuda koelmutele, kus on neile kudemiseks sobivad tingimused,“ tõdeb Elina Leiner.
Viidatud nimekirja kantud jõgedel on 91 paisutust, millest enam kui pooltel on kalapääsud või need on kaladele ületamiseks piisavalt madalad. Ülejäänud paisutuste omanikel on kalade ees see kohustus paraku veel täitmata.
Veekogusse paisu ehitamiseks ja paisutamiseks ehk veetaseme tõstmiseks tuleb Keskkonnaametilt taotleda keskkonnaluba. Lisateavet selle kohta saab ameti kodulehelt. Kõik nõuded paisutamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks on märgitud paisuomanikule antud keskkonnalubades.
Kudevate lõheliste ja uue kalapõlvkonna kaitseks kehtivad lõhejõgedel oktoobri keskpaigast kuni detsembri alguseni püügipiirangud. Täielik kuderahu algab 20. oktoobril ja kestab kuni 30. novembrini. Sel ajal on enamikel lõhejõgedel kalapüük keelatud.
