Kaks pilti ja kaks lugu. Kaks täiesti erinevat suhtumist nii inimestesse, loomadesse, kohusetundesse kui võlgadesse.
“Lõpuks saan teile võla ära tasuda. Millal teile sobib kokku saada,” pärib veidi vanemale prouale kuuluv hääl telefonis.
“Millise võla?”
“Kolmsada viis eurot. See operatsioon päästis mu kiisu elu ja olen väga tänulik. Vabandage, et nii palju aega võttis, aga varem tõesti ei olnud võimalik.”
Tõttöelda polnud mul õrna aimu, millisest kiisust või operatsioonist jutt käis. Kui kokku saime hakkas meenuma küll ning tegelikult ma seda raha tagasi ei soovinudki. Mul eakamate inimeste ja invaliididega mingi oma teema ja kui nad ikka päris üksikud ja hädas on, püüab ikka aidata kui võimalik.Antud proua on tänavakiisude kaitseingel, kes oma napist pensist loomi aitab. Lausa püsikünde Loomade Kiirabi Kliinikus. Lahkudes tänasin teda aususe eest ja isegi kuidagi sant oli seda summat vastu võtta.
Loomapäästegrupp enam laene ei väljasta, sest tagasi ei maksta ja hiljem anna veel kohtusse, et läbi inkasso need sisse nõuda. Oleks siis üksikud, aga enamus lasid üle. Praegu kiruvad ja vannuvad kui kohtutäitur endast taas märku annab. Antud prouale aga lubasin, et helistagu julgelt kui häda käes ja ehk saab ühing tema pühale missioonile vahetevahel õla alla panna. Aus inimene.
Teine vennike on aga elujõus noor mees, kes Soomes tuhandeid teenis. Kiisu oli tal sel ajal Eidaperes asuvas kodus, aga luusis küla vahel ringi jäi auto alla või oli tal muu häda. Ei mäletagi täpselt, aga erakorralist abi ta vajas. Härra hellas mulle ja palus abi. Tema eest kostis samas külas elav ühingu vabatahtlik Kristina ja tema sõnul olevat igati usaldusväärne mees.
Veel õhtul ajasin masinale hääled sisse ja kimasin saja kilomeetri kaugusele kiisu järgi – loom ju hädas ja peremees mures. Juhtus aga nii, et vigastused olid nii karmid, et vaatamata arstide pingutustele loomake siiski suri. Loomapäästegrupp tasus arve ja ootas tagasimakset, mida pole tänini laekunud. Mees nimelt muutis meelt, sest 400 eurot oli talle liig, mis liig aususse ja sõnapidamise eest välja käia. “Käige per**e,” arvas ta.
Eks me siis käisimegi peesse, kuigi päris meelest see petis ei läinud. Tänu vanaprouale tuli lugu eredalt taas meelde ja tekitab viha – eakas inimene hoiab kõhu kõrvalt kokku, aitab loomi ning suudab ausaks jääda. Noorsandil aga pole võimalik! Muidugi on võimalik, aga ei taha. Ei huvita lihtsalt ja las loomasõpradest annetajad maksavad tema lohakuse kinni!
Nii see siiski käima ei pea ja paneme huvitama. Täpselt nädala anname aega võla klattimiseks. Kliiniku arvele arvestagu kohe juurde minu aja- ja ühingu kütusekulu. Kui raha ei laeku, süüdistagu iseend. Kell läks käima tik-tak, tik-tak …..
