Foto: Jaanus Remm
Keskkonnaameti 19. märtsi korraldusega tohivad jahimehed pidada jahti suur-laukhanele, valgepõsk-laglele ja kanada laglele Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal.
Kokku on lubatud ajaperioodil küttida 500 suur-laukhane ja 500 valgepõsk-lagle, kanada laglesid võib küttida piiramatult. Ühelt põllumassiivilt on lubatud küttida ööpäevas kuni 5 isendit. Kütitud linde ei tohi põllule jätta. Küttida võib ainult parves (vähemalt 10 lindu) olevaid hanelisi.
Kui eelmainitud suurlaukhane ja valgepõsk-lagle küttimismahust on üle 90% realiseeritud, siis on Keskkonnaametil õigus jaht suur-laukhanele ja valgepõsk-laglele peatada.
Püsirohumaadel, tagasirajatud rohumaadel, püsikultuuridel ja väljaspool põllumajandusmaad paiknevatel karjamaadel on küttimine keelatud. Küttimine on keelatud ka kaitsealadel ja hoiualadel ning keskkonnaregistris registreeritud kaitsealuste põllulindude (rukkirääk, suurkoovitaja, põldtsiitsitaja) elupaikades.
Keskkonnaameti andmetel on haneliste, eriti suur-laukhane ja valgepõsk-lagle, aga ka kanada lagle arvukus viimastel aastatel tuntavalt tõusnud.
Kevadrändel olevad, Eestist massiliselt läbi rändavad hanelised peatuvad teraviljapõldudel ja rohumaadel, põhjustades põllupidajatele ulatuslikke kahjustusi. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis raba-, suur-laukhane ja valgepõsk-lagle tekitatud kahjustuste kompenseerimiseks maaomanikele välja makstavad summad oluliselt suurenenud. Kui 2009. aastal hüvitati haneliste tekitatud kahju summas ca 100 000 eurot, siis 2023. aastal juba ligi 435 000 eurot. Kuna hüvitise puhul kehtib taotleja kohta summa piirmäär (ühele taotlejale ei hüvitata aastas rohkem kui 3200 eurot), siis on haneliste kahjustuste arvutuslik suurus veelgi kõrgem, jäädes viimasel viiel aastal hinnanguliselt ligi 1 500 000 – 2 660 000 euro piiresse. Alates 2024. aastast tekkinud rändlindude kahjustusi riik ei hüvita.
Loe Keskkonnaameti korraldust SIIT (PDF).
