Pühadeaeg ongi käes. Paljudel on ettevalmistused ehk suuresti juba tehtud, teistel nimekiri viimastest detailidest veel näpus. Pühade ajal soovime oma lähedastele pakkuda vaid kõige-kõige paremat, kattes oma kallitele rikkaliku laua.
Jõulupühad langevad meil kõige pimedamale ajale, kus ööd on kõige pikemad ja päevad kõige lühemad ning öeldakse, et päike on oma pesas. Tava on olnud nii, et 21. detsember ehk talvine pööripäev, toomapäev, juhatas jõulud sisse. Siis oli aeg suurpuhastuseks ja söögipoolise varumiseks. Vanarahva tarkuse järgi hoiti kogu pühade ajal laud kaetuna ja nõud avatuna, et ka hinged saaksid kostitusest osa. Jõululaupäeva, 24. detsembri õhtul, istuti ühiselt lauda ja traditsioon nägi ette söömist 7, 9 või 12 korda, et koguda uueks aastaks rammusat jõudu.
Selle üle tahangi nüüd mõtiskleda – mis või ehk ka kes on see “jõud”, mis me oma jõululauale paneme? Kas meie pidulaud saab väljendada küllust samal ajal hoolides ka teistest liikidest?
Selle aasta kala on euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla), kes on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala, kes on IUCN-i punases nimestikus liigitatud kriitilises seisundis liigiks. Eestlaste jaoks on angerjas olnud väga tavaline liik, sest teda oli varasematel aegadel väga palju. Mida vähemaks angerjaid jäi, seda kallimaks ta muutus ja tänaseks peavad osa inimesi teda delikatessiks. Osooni 1. detsembri saates rääkis Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse ekspert Joonas Plaan sellest kui palju on angerjate arvukus vähenenud võrreldes poole sajandi taguse ajaga.
Juba aastaid on erinevad looma- ja looduskaitseorganisatsioonid rääkinud, et angerja söömine on ebaeetiline. Ringvaate 10. detsembri saates ütles zooloog Lennart Lennuk välja karmi tõe: euroopa angerjas on kriitiliselt ohustatud liik ja tema söömine täna on otsene panus liigi väljasuremisse. Millest Eestis liiga palju ei räägita, on kaks angerjafarmi, sisuliselt angerja nuumlad. On üsna tavaline mõelda, et no (angerja)kasvanduse kala on ikka ju “turvaline valik”, ehk siis nii “loodus- kui kalasõbralik” valik. Kuid ka iga “kasvandusest” ostetud angerjas taldrikul on kuskilt loodusest klaasangerjana püütud, siia transporditud ja suureks nuumatud. Nii veider kui see ka võib tunduda, euroopa angerjad lihtsalt ei paljunegi kusagil farmis vangistuses, vaid ainult looduses Sargasso meres ja on seega kõik üks populatsioon. (Neile, kel huvi angerjate kohta rohkem teada saada, soovitan eesti keelde tõlgitud Patrik Svenssoni raamatut “Angerja evangeelium”.)
Lääne ühiskonnas sisendatakse meile, et tarbimine on meie põhiõigus ja see, mida keegi meist otsustab süüa, on tema isiklik valik ja ei puutu kellessegi teisesse. Nii väga tüütu ja ebamugav kui see ka ei ole, siis meie valikutel ja tarbimisel on mõju. Nii väga kui meil on vaja süsteemseid muutusi, on ka meie igaühe otsused olulised. Ja seda mitte ainult kodus, vaid ka tööpostil. Ja meie valikud omavad mõju meist palju kaugemale.
On oluline teada, et kui valitakse püüda, valmistada, müüa ja süüa angerjaid, siis see puutub meisse kõigisse. Kogu inimtekkeline suremus tuleb angerjatega seoses ära lõpetada ehk lihtsustatult tuleb nad täiesti rahule jätta. Kriitiliselt ohustatud liigi söömine ja söögiks pakkumine on sügavalt ebaeetiline. Mitte kuidagi teisiti seda öelda ega ilustada võimalik ei ole.
Kui mõni tipprestoran, pidulik sündmus, sushi koht ikka veel pakub oma menüüs liiki, kes on juba 2007. aastast ohustatud, on nendegi tegevus ebaeetiline. Angerjas tuleb menüüst ära võtta mitte seetõttu, et ta poleks maitsev või et kliendid teda ei tahaks, vaid seetõttu, et angerjas on kriitiliselt ohustatud ja nii lihtne see võiks ja peakski olema.
Me elame ühel ja samal planeedil kõik koos, me jagame samu looduse hüvesid ja meiega on siin koos väga paljud teised liigid. Eestis on peale inimese veel lausa ca 40 000 liiki. Jõulupühadel kui uksest ja aknast tuleb muudkui sõnumeid hoolimisest on minu hinnangul üks vähimaid, mida me teha saame, jätta vähemalt angerjas rahule. (Kes tahab, võib ka kiigata lehele, kus on üleskutse euroopa angerjad kaitse alla võtta, seal saab üleskutset allkirjastada kui ka oma sõnumeid juurde lisada.)
Lõpetuseks kokkuvõtlikult faktid euroopa angerja kohta:
- Kriitiliselt ohustatud liik (IUCN).
- Viimase 50 aastaga on populatsioon vähenenud 95-99%.
- Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) soovitab igasuguse angerja püügi täielikult peatada.
- Eestis on mitmed organisatsioonid korduvalt rõhutanud vajadust euroopa angerjas looduskaitse alla võtta.
*Autor: Farištamo Eller, Loomuse liige
