Jahindusnõukogude sõraliste kokkulepped

28. augusti seisuga on kõik 15 maakonda oma otsused sõraliste limiitide osas teinud 2025/26 jahihooaja kohta.

Vastavalt jahiseadusele lepitakse põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismaht ja -struktuur igal jahiaastal jahipiirkondade kaupa kokku jahindusnõukogus, lähtudes käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud aruandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust.

Keskkonnaagentuuri seirearuandes välja toodud sõraliste soovitused on soovituslik, mitte kohustuslik ja jahindusnõukogud oma otsustes peavad lähtuma kahest asjast, mitte ainult agentuuri soovitusest, vaid ka jahipiirkonna kasutajate ettepanekust.

Käesolevaga anname ülevaate millised kokkulepped said.

Põder

Põdra küttimismahtude kokkuleppe ja küttimise survestamise põhiline argument saab olla ulukikahjustused. Tegelikest ulukikahjude arengutest saame ülevaate tänu RMK koostatud monitooringule, mida tehakse alates 2015. aastast. Selle üle on jahipiirkonnad kindlasti väga tänulikud.

Lisaks RMK monitooringule saame ülevaate kahjudest ka seirearuandest 2025 (lk.34), kus on ära toodud metsakaitseekspertiiside (MKE) ülevaade 2016-2025. aastast.

RMK ülevaade näitab, et viimasel kahel aastal oli kahjustused riigimetsades kõigi aegade madalamad, kusjuures olulise metsakahju kogu riigimetsas kokku 245,16 ha.

Ka MKE ülevaade näitab, et 2025. a juunikuu seisuga on kahjustatud ha viimase 12 aasta madalamad, jäädes koguselt alla 30 ha.

RMK on väljendanud alates 2019. aastast, et olukord on selline, kus mets saab kasvada ja põder selle arvukuse juures ka metsas elada.

KAUR hinnangul on põdra arvukuse tase 10 000 juures, jahimeeste arvamushinnang aga hindas arvukuseks 7760 isendit, mis võrreldes eelmise aastaga langes 2,9% ja võrreldes 2016. aastaga -32,5%.

Seirearuandest 2025 (lk.35) on ära toodud jahipiirkondade kasutajate küttimissoov 3490 isendit, mis võrreldes eelmise aastaga on langenud -8,2%. Suuremad küttimissoovi langetajad olid Viljandimaa, Läänemaa, Pärnu- ja Raplamaa. KAUR-i soovitus selleks hooajaks jäi 3200-3570 isendi vahele.

Kokkulepe:

Kokku lepiti 3346 põdra küttimises, millest 10 maakonnas on limiit soovituslik ja minimaalne limiit Hiiumaal, Läänemaal, Raplamaal, Saaremaal ja Viljandimaal.

Arvestades põdrapopulatsiooni seisu täna, tegid jahipiirkondade soovist väiksemad kokkulepped Hiiumaa (-3 isendit), Jõgevamaa (-24 isendit), Lääne- Virumaa (-35 isendit), Viljandimaa (-16 isendit), Ida-Virumaa (-2 isendit) ja Pärnumaa (-64 isendit).

Nende maakondade limiidid jäid ka KAUR-i min soovituse lähedale, ületades seda 0-6 isendi võrra. Kõige paremad kokkulepped võrreldes KAUR-i min. soovitusega saavutas Põlvamaa (-6 isendit), Jõgevamaa ja Viljandimaa (0). Väga lähedale soovitusele oli lepped Harjumaal, Hiiumaal, Ida-Virumaal Pärnumaal ja Tartumaal.

Kahjuks paistsid silma agentuuri min soovitusest suuremad kokkulepped Järvamaal (+25), Lääne-Virumaal (+20), Raplamaal (+20), Läänemaa (+17), Saaremaa (+17), Valgamaa (+17) ja Võrumaa (+11).

Kokkuvõttes kuna 2/3 maakondadest on küttimismaht soovituslik, siis on võimalus, et kütitakse vähem kui kokkuleppes kirjas, kuid samas on ka võimalus, et kütitakse rohkem.

Metskits

Nii nagu ka põdra ja hirve küttimissurve aluseks on metsakahjustused, on ka see metskitse puhul.

Tegelikest ulukikahjude arengutest saame ülevaate tänu RMK koostatud monitooringule. Lisaks RMK monitooringule saame ülevaate kahjudest ka seirearuandest (lk.74), kus on ära toodud metsakaitseekspertiiside (MKE) ülevaade 2013-2024. a. RMK ülevaade näitab, et 2024. aasta metskitse kahjustused riigimetsades puudusid.

Ka MKE ülevaade näitab, et 2025. a juunikuu seisuga on kahjustatud ha viimase 12 aasta madalamad, jäädes koguselt alla 10 ha. Sama väikesed olid need ka 2020. aastal.

Metskitse puhul on ka üheks küttimise survestamiseks liikluses hukkunud metskitsede arv. Seirearuandes 2025 lk 71 näeme, et hukkunud metskitsede arv on võrreldes 2019. aastaga igal aastal langenud ja eelmisel aastal langes see 2029 isendini, mis on sama tase mis 2015. aastal.

Kui jahipiirkonda küttimissoov 2024. aastal oli veel 11 257 metskitse (2024. a kütiti 5488 isendit), siis selleks aastaks sooviti 7111 metskitse küttida, mis oli -36,8% väiksem soov.

KAUR-i soovitus viimasel kahel aastal on olnud ainult saartele. Nii soovitas KAUR küttida selleks jahihooajaks Hiiumaal 200 isendit ja Saaremaal 1900 isendit. Mandri Eestile soovitust ei tehtud, sest metskitse arvukus on jälle madalseisus.

KAUR hindas metskitse arvukuseks 2025. aasta alguses 60 000-70 000 isendit. Kiskjate arvukus on kõigi aegade suurimal tasemel ja ilvest, kelle põhitoit ongi metskits, ei ole peale 2016. aastat enam kütitud. Hunte kütitakse liiga vähe ning populatsioon ei jõua nii palju  juurde toota, kui seda kulub kiskjate toidulauale. Sellise arvukuse juures oleks juurdekasv 24 000-28 000 talle. 2024 a. tarvitasid kiskjad 40 000 metskitse oma saagiks.

Kokkulepe:

Jahindusnõukogu leppis kokku hooajaks 2025/2026 3905 metskitse küttimises, millest 54% on meie saartel kokkulepitud maht. Nii nagu KAUR soovitaski Hiiumaal 200 isendit ja Saaremaal 1900 isendit ja need on minimaalne, mis tuleks küttida.

Enamus kokkulepitud mahust maakondades on soovituslikud, minimaalne maht aga mandri Eestis on ainult Läänemaal 169 isendit. Raplamaal võib küttida kvoodivabalt ja mahtu ei määratud. Pärnumaa aga andis soovituse pigem mitte küttida. Viljandimaal lepiti igale jahipiirkonnale kokku 1 isendit ja Tartumaal 3 isendit, mis on pigem minimaalne ja kokkulepitud maht on soovituslik. Teised maakonnad leppisid kokku vahemiku 111 isendit (Järvamaa) kuni 404 isendit (Võrumaa).

Need maakonnad, kus on maht soovituslik, ilmselt seda täis ei küti, mis on populatsiooni taastumise eesmärgil mõistlik, kuid samas ilma kiskjate arvukuse vähendamiseta ei ole ka taastumine võimalik. Kui sõraliste arvukus on minimaalsel tasemel, siis peab ka kiskjate arvukuse viima minimaalsele tasemele, mis on kokku lepitud suurkiskjate ohjamiskavas.

Metssiga

Metssea küttimissurve ei tulene metsakahjudest, sest metsale teeb kahju see sõraline kõige vähem, pigem on ta metsakasvatusele kasulik, tuhnides maapinna mustaks ja nii pääsevad puude seemned mulda.

Metssigade küttimise survestamise põhialuseks tavaolukorras oleks põllumajandusele tehtavad kahjud, mille monitooring on aga puudulik.

Praeguses olukorras on aga metssea põhiline survestamise aluseks SAK-i eriolukord ja SAK viiruse levik meie kodusigade sigalatesse. Ilmestab seda pilti hästi SAK leiukohad nii metssigade kui ka kodusigalate osas kaardil.

Kaart räägib olukorra tõsidusest. Teada on, et katk liikus Lõuna-Eestisse Põhja-Lätimaalt ja nüüd liigub ta Eestis järjest põhjapoole. Võrumaal, Valgamaal ja Põlvamaal on katk oma laastamistöö enamuses ära teinud. Aktiivselt aga levib see praegu jätkuvalt Viljandimaal, Pärnumaal ,Tartumaal, Jõgevamaal, Raplamaal ja Järvamaal.

Katku levimise aluseks on metssigade arvukus ja kontaktid karjade ja sigade vahel ning vähetähtis ei ole ka inimeste ja tehnikaga selle laialikandmine.

Metssigade küttimine on alates 2020 .aastast tõusnud üle 10 000 isendi ja igal aastal kasvanud. Kui 2023. aastal kütiti 14 293 isendit, siis eelmisel 2024 aastal kütiti 15 546 isendit, millega tõusis küttimine 8,8% ehk 1253 isendi võrra. KAUR hinnangul oli arvukus aasta alguses ca 18 500 metssiga.

Vaatamata eelmise aasta küttimise tõusule 8,8%, soovisid jahipiirkondade kasutajad selleks hooajaks küttida 9376 metssiga, mis oli võrreldes eelmise aasta sooviga (8710 isendit) 7,6% kõrgem.

KAUR-i esialgne soovitus seirearuandes oli 18 000 isendit, mis on võrreldes eelmise aasta küttimisest 16% kõrgem.

Kokkulepe:

Vaatamata keerulisele olukorrale ja kõrgele küttimisvajadusele, et arvukust allapoole saada, lepiti kokku jahindusnõukogudes küttimismahuks 9545 isendit. Kokkulepe puudutab mandri Eestit, sest meie saartel, Hiiumaal ja Saaremaal, kokkulepet ei saavutatud.

Tänaseks ei ole ka jahindusnõukogude otsustel enam tähtsust, sest keskkonnaamet on andnud välja oma käskkirja, mille alusel metssigu peab maakondades küttima ja seda 19 800 isendit. Tõus KAUR-i esialgse soovituse ja ameti käskkirja vahel on Saaremaa küttimiskohustuse tõus 1800 isendi võrra. Kas Saaremaa suudab selle täita, ei ole veel selge, aga 2015. aastal suutsid nad küttida 5250 isendit.

Jahimehed teevad kõik endast võimaliku, et maakondade kohustus täita. Hetkel on kütitud ligikaudu 6000 metssiga.

Punahirv

Eestis on ajalooline hetk, sest punahirve arvukus Eestis ületas põdra arvukuse. KAUR hindas Eestis asurkonna üldsuurust 2025. aasta alguses 10 500-11 500 isendile.

Kuigi eelmisel jahiaastal kütiti Eestis kõigi aegade rekordtulemus – 3645 isendit, siis arvukus jätkuvalt pigem tõuseb kui langeb. Langust aga hinnatakse Hiiumaal, kus on alates 2021. aastast kütitud üle 500 isendi.

Ka punahirve küttimissurve aluseks on ka metsakahjustused ja liikluses hukkunud hirvede arv, nii nagu metskitsedel. Tegelikest ulukikahjude arengutest saame ülevaate RMK koostatud monitooringust.

Kuigi punahirve kahjustused võrreldes põdraga on väga väikesed, siis näitab monitooring, et kahjustuste hulk ikkagi veidike tõuseb ja seda just saartel. Võrreldes 2019. aastaga on oluline metskahju tõusnud 6,1 ha-lt juba 13 ha-ni, mis pole kriitiline, aga tõus on olemas.

Seirearuanne 2025 annab ülevaate liikluses hukkunud punahirvede kohta ja see on tõusev joon.

Kuigi eelmisel hooajal kütiti rekordhulk punahirvi ja seda just Saaremaal, siis jahipiirkondade kasutajate küttimissoov ikkagi tõusis 3144 isendini võrreldes 2024. aastaga (3023 isendit) tervelt 4%, millest lõviosa on Saaremaa jahipiirkondade küttimissoovi tõus 5,4%.

KAUR-i soovituslik maht kogu Eestile on 4000 punahirve, millest Saaremaa moodustab 2770 isendit ja Hiiumaa 600 isendit, mis on 84% kogu soovitusest.

Kokkulepe:

Jahindusnõukogudes lepiti kokku 3779 punahirve küttimises ja kui siia lisada ka Saaremaa (114 isendit), siis maht on kokku 3883 isendit.

Kuigi seitsmes maakonnas: Harjumaal, Jõgevamaal, Järvamaal, Läänemaal, Põlvamaal, Raplamaal ja Tartumaal mahtu ei määratud, võivad hirvi küttida kõik jahipiirkonnad. Peale saarte on suurem maht mandri Eestis veel Viljandimaal (170 isendit), Võrumaal (104 isendit), Lääne-Virumaal ja Valgamaal aga 100 isendit.