Täna, 22. veebruaril võttis riigikogu vastu relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 777 SE ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 734 SE.
Mõlemad seadused puudutavad oluliselt ka Eesti jahindust. Lihtsustatult lubab esimene summuti kandmist jahirelvale kinnitatuna nii väljaspool jahti kui ka laksetiiru, samuti öösihikute kasutamise tsiviilkäibes ja teine annab Keskkonnaametile edaspidi õiguse kehtestada uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks ajavahemiku ja tingimused, mille jooksul on lubatud ulukite küttimine öösihiku abil.
„EJS on nende teemadega tegelenud juba aastaid. On uuritud öösihikute kasutamist naaberriikides ja mujal maailmas. Kaalutud on nii plusse kui miinuseid, käsitletud kaasneda võivaid võimalikke ohte. Protsessi käigus oleme pidanud kõnelusi ja läbirääkimisi nii keskkonnaministeeriumiga kui ka siseministeeriumiga ja mõlemalt saadi põhimõtteline kooskõlastus,“ ütles EJSi juhatuse liige Endrik Raun.
Riigikogu õiguskomisjon algatas relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mistõttu avanes võimalus sama menetluse käigus muuta ka relvaseaduse öösihikuid puudutavaid sätteid. See tingis vajaduse muuta omakorda jahiseaduse öösihikuid puudutavat osa.
Endrik Rauni sõnul oli jahimeeste seltsi algne palve seadusloojatele see, et öösihikute kasutamine läheks Keskkonnaministeeriumi pädevusse, kes siis edaspidi oma käskkirjaga kehtestaks selle kasutamise korra vastavalt riigi poolt jahimeestele pandavatele kohustustele ja ülesannetele. „Jahimehed pidasid sellega silmas, et see võimaldaks öösihikut kasutada taudide tõrjumisel ning metsa- ja maaomanikele, põllumeestele, loomapidajatele kahju tekitavate ja öise eluviisiga nuhtlusisendite ja vöörliikide küttimisel, kellede küttimine päevasel ajal on vähe efektiivne,“ selgitas Raun, lisades, et „keskkonnakomisjonis me sellisel kujul ettepanekule toetust ei saadud ja otsustati kirjutada jahiseadusesse täpsemalt sisse kasutamise kord, mis puudutab haiguste ja taudide leviku piiramist, ehk siis sellisel kujul nagu seadusemuudatus nüüd ka vastu võeti“.
Keskkonnakomisjoni ja õiguskomisjoni aruteludesse olid kutsutud ka MTÜ Loomus ja MTÜ Eesti Suurkiskjad liikmed. „Oli silmi avav kogemus, aga kindlasti tuli see nii meile kui riigikogu komisjonidele kasuks, et nägime kuidas võivad suhtuda arutlusel olnud teemasse inimesed, kellel puudub igasugune kokkupuude teemaga, ehk siis relvade, öösihikute, summutite, ühiskonda ja maaomanikke ohustavate loomaliikidega, salaküttimise statistikaga, seakatku ohuga ja Põllumajandus- ja Toiduameti vastav ohuhinnanguga ja riigi poolt jahimeestele seatud eesmärkide ja kohustustega,“ selgitas Endrik Raun. „Kahjuks lasi ennast samadel lainetel kanda ka riigikogu keskkonnakomisjoni liige Toomas Jürgenstein (SDE), kes riigikogu kõnepuldis ja ka siin-seal ajakirjanduses nende eelnimetatud organisatsioonide levitatavate pooltõdede ja valeinfoga oma seisukohti tsementeerib. Samas ongi see meie, jahimeeste, ülesanne erinevatele ühiskonna gruppidele selgitustööd teha,“ ütles Raun.
„Hea meel on tõdeda, et nimetatud seadusemuudatusi toetasid liikmed kõigist Riigikogu erakondadest. Igas erakonnas on tilluke läbilõige rahvast ja nii on alati inimesi, kes teevad omale asjad selgeks ja saavad aru. Samuti on neid, kes on oma vaadetelt jahinduse ja sellega seonduvale vastu. Aitäh kõigile, kes jahimeeste ees seisvaid probleeme mõistsid ja meid lahenduste otsimisel toetasid,“ kommenteeris Raun.
Seaduse 734SE muudatusettepaneku esitasid 11 riigikogu liiget. Lõpphääletusel oli seadusemuudatuse poolt 41 saadikut ja vastu vaid 6 saadikut.
