Jahimehed: me ei saa kanda vastutust karude arvukuse kontrollimatu kasvu ja sellest tulenevate kahjude eest

Eesti jahimehed peavad vajalikuks pöörduda avalikkuse poole seoses kohtumäärusega, millega peatati juba teist korda tänavune karujahi hooaeg.

Viimastel aastatel on karude arvukus Eestis oluliselt kasvanud. Jahimeeste hinnangul on karude arv aasta-aastalt tõusnud ja ulatub vähemalt 1400 isendini.  Samuti on ulukiseire andmete põhjal praegu Eestis rohkem karusid kui kunagi varem, millega kaasneb paratamatult konfliktide risk ja paigast läheb ära looduslik tasakaal.

Selle tulemuseks on märkimisväärsed kahjud mesindusele ja põllumajandusele. Samuti on sagenenud juhtumid, kus karud liiguvad toiduotsingutel tiheasustusaladel.

Lisaks võib liiga suur karupopulatsioon avaldada tugevat survet teistele ulukiliikidele. Üheks selliseks on põder, kelle vasikad ja noorloomad satuvad sageli karude saagiks.

Karu ei näe enam ohtu

Karude arvukuse kontrollimatu suurenemine ja nende lähenemine inimestele võib teatud olukordades kujutada ka otsest ohtu inimeste elule ja tervisele. Karude viibimine inimasustuses või selle lähedal suurendab sellist riski. Kuigi rünnakud on senini suhteliselt harvad, on suur tõenäosus, et nad hakkavad sagenema. Rünnakud võivad toimuda juhul, kui loom tunneb end ohustatuna.

Kui karusid ei kütita, siis kaob neil aja jooksul inimkartus ja nad ei oska inimeses enam ohtu näha, tulles talle liiga lähedale, mis võib konflikti põhjustada.

Samuti kutsume üles matkajaid, orienteerujaid, marjulisi, seenelisi ja kõiki looduses liiklejaid olema ettevaatlikud nii karude kui ka teiste metsloomadega kokku puutudes.

Jahimees ei saa vastutada kahjude eest

EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul ei saa jahimehed enam vastutada selle eest, kui karude arvukus ja nendega seotud kahjud kasvavad ja tasakaal looduses saab rikutud. Kui küttimine on peatatud, peab riik võtma selge vastutuse nii suurenenud kahjustuste eest, kui ka ohule inimese elu ja tervise eest.

„Meie roll on seni olnud aidata riigil tasakaalustada karude arvukust, kuid kui see võimalus meilt ära võetakse, peab ka vastutus liikuma sinna, kus otsused tehakse,“ selgitas Puust. „Avalikkus peab teadma, et jahimeestel ei ole enam võimalik olla see puhver, kes karude kahjustusi ja nendelt tulenevaid võimalikke ohte vähendab,“ lisas ta.

Praegune kohtumäärus seab keerulisse olukorda nii mesinikud, põllumehed kui ka kohalikud elanikud, kelle vara, elu ja tervis ning turvalisus võivad saada kannatada. Samuti on oht ka ökosüsteemile, sest kontrollimatult tõusev karude arvukus mõjutab oluliselt looduslikku tasakaalu.

Eesti Jahimeeste Selts ootab karude arvukuse reguleerimise osas selgeid lahendusi:

1. Võimalust jätkata küttimist vastavalt teaduslikult põhjendatud mahtudele.
2. Teaduspõhise seire tugevdamist, et täpselt määrata karude tegelik arv ja mõju teistele liikidele (nt põdrale).
3. Ametnike professionaalsuse olulist parandamist, et jahipidamist reguleerivad õigusaktid oleksid pädevalt koostatud ja vastaksid kehtivatele nõuetele.

Me loodame, et avalikkus mõistab olukorra tõsidust – olukorras, kus jahimeeste töövahendid on piiratud, ei saa me kanda vastutust karude arvukuse kontrollimatu kasvu ja sellest tulenevate kahjude eest.