18.detsembril kell 15.20 kuulutas Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust välja jahirahu. Tseremoonia toimus seltsi aias Kadriorus. Üle-eestiline jahirahu algab jõululaupäeval, 24. detsembril ja lõpeb teise jõulupühaga, 26. detsembril.
EJS-I tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul ei ole jahirahu pelgalt paus jahikalendris, vaid selge väärtusavaldusega tegu. See on aeg, mil tuuakse esile jahikultuuri sisu, jahimeeste vastutus ja ennekõike lugupidamine — nii looduse kui ka inimeste vastu. „Jahirahu aitab hoida rahu just siis, kui paljud tähistavad jõule, liiguvad metsas ja otsivad vaikust ning puhkust,“ sõnas Korts.
Ta rõhutas, et jahindus on osa meie pärandkultuurist ja toetab ka tänapäeval praktilist looduskaitset, kuid sama oluline on see, kuidas me looduses käitume. „Jahirahu on sõnum, et oskame vajadusel astuda sammu tagasi — märgata teisi, arvestada ja lasta loodusel lihtsalt olla,“ lisas ta.
Selle kauni tava juured ulatuvad 1993. aastasse, mil jahirahu kuulutati esmakordselt välja Viljandimaal Heimtalis.
Jahirahu väljakuulutamise tseremoonial viibisid ka kolm olulist persooni Eesti Jahinduse ajaloos. Jaan Lukas, Anti Levandi ja Rein Sõitja, kes alustasid selle jahirahu traditsiooniga riigis. EJS-I president Margus Puust andis neile tänutäheks üle seltsi vimplid.
Jahirahu päevil ei minda metsa saaki otsima, vaid minnakse metsa teisel moel — sageli perega, rahulikult, kuulama ja vaatama. Mõnikord viiakse metsaelanikele ka sümboolset ninaesist, justkui väike vaikne jõulutervitus.
Jahirahu väljakuulutamist saatsid kaunid jahisarvehelid ja need said teoks Andres Peetsoni juhtimisel.
Avasõnad ütles Riigikogu Keskkonnakomisjoni esinaine Yoko Alender. Ta rõhutas looduse, loomade ja inimeste kooseksisteerimise vajalikku kunsti. Alenderi sõnul on oluline austus ja ausus. Kui suudame säilitada teatud mõistlikku distantsi, siis kooselamine õnnestub. Keskkonnakomisjoni esinaine tõi tervitused Riigi ja Riigikogu poolt, sh jahinduse töörühma poolt.
Edasi sai sõna Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming. Tema sõnul on käesolev aasta jahinduse vaates olnud keeruline nii jahimeestele kui ka riigile. Just seetõttu on jahirahu väljakuulutamine oluline hetk, et korraks peatuda, tagasi vaadata ja kindlalt edasi liikuda.
Aasta tõi mitu rasket teemat: sigade Aafrika katku kiire levik metssigade seas ja jõudmine farmidesse ning karujahi peatamine, mis tekitas ebakindlust ja sundis uue olukorraga kohanema. Need on väga konkreetsed probleemid, mis mõjutavad majandust, loodust ja inimeste igapäevaelu.
Samas näitas kriis, et jahimeeste peale saab loota: riigile tuldi appi vabatahtlikult, panustati sadu tunde metsas ja läbiti tuhandeid kilomeetreid. Koostöö riigi ja jahimeeste vahel toimis hästi – otsuseid tehti koos ja tegutseti kiiresti. See on tugev vundament edasiseks.
Metsas toimuv jõuab varem või hiljem ka inimesteni: ulukite arvukuse tasakaal mõjutab metsa ja põllumajandust, kiskjate toidulauda ning karjakasvatust, samuti elurikkust. Nende seoste keskmes on jahindus ning seepärast on oluline, et riik ja jahimehed hoiaksid ühiselt tasakaalu.
Riik peab nägema tervikpilti ja tegema pika vaate otsuseid, jahimeestelt ootame professionaalsust ja valmisolekut panustada ka keerulistel hetkedel. Vastutasuks tuleb käsitleda jahimehi peamise partnerina, sest neil on teadmised ja praktiline kogemus.
Asekantsler Tooming soovis, et ka järgmisel aastal jätkuks aus ja sisuline koostöö, et otsused sünniksid faktidele toetudes, et ühiskonnas kasvaks arusaam jahinduse rollist looduse tasakaalu hoidmisel. Jahindus ei ole ainult küttimine – see on hoolimine, vastutus ja pika vaate hoidmine.
Põllumajanduse ja Toiduameti poolt tõi tervitused peadirektor Raimo Heinam.
Tema sõnul on Eesti Jahimeeste Seltsi näol tegemist PTA kõige olulisema ja suurema partneriga. Heinam tegi sügava kummarduse jahimeestele nende töö eest SAK-iga võitlemise. Ta ütles, et näeb, kuidas igal nädalavahetusel kodukoha jahimehed kogunevad ja välja sõidavad ja tunnistas, et tema seda ei suudaks.
Peadirektori sõnul on jahirahu kaunis traditsioon, aga kuna viirus ei puhka, siis tuleb jahirahu lõppedes edasi tegutseda.
Seejärel sai sõna EJS-i president Margus Puust.
Puusti sõnul on jahimeeste kogukond tugev ja ühtehoidev. Nagu igal elaval perel, on ka meil olnud rõõme ja muresid, väljakutseid ja õnnestumisi. Oleme olnud tunnistajaks tegudele, mis panevad meid proovile rohkem, kui ehk arvata oskaksime – sealhulgas juhtumitele, mis on seotud salaküttimisega.
Salaküttimine ei ole jahindus. See on teguviis, millel ei ole kohta meie tavades ega väärtustes. Me oleme mõistnud ja mõistame selle ühemõtteliselt hukka. Me kaitseme oma mainet ja oma ulukeid ning seisame selle eest, et Eesti jahindus püsiks aus, eetiline ja läbipaistev. Loodame, et need katsumused mitte ei lõhesta meid, vaid muudavad tugevamaks. Meie senine lugu on kinnitanud, et kui tegutseme ühiste põhimõtete järgi, oleme me ületamatult tugev kogukond.
Puust kiitis kõiki Jahimeeste seltsi partnereid, kes kohale tulid ja hea sõnumi tõid.
Seejärel kuulutas ta välja jahirahu meie metsadesse ja niitudele.
Seejärel maitsti jahisuppi ja ülimaistvaid Saaremaal kütitud metskitse lihast pirukaid. Samuti soojendati ennast kuuma glögiga mille kõrvale pakuti kaunilt ehitud piparkooke.
EJS-I majas sai tutvuda laste joonistuste näitusega “Metsloom”, mille osad võidutööd leidsid koha riigi poolt kokkuostetavatel konservidel.
Afterparty toimus Sõlmes, kus osales üle saja inimese. Programm oli vägev, muu hulgas näidati ka jahirahu väljakuulutamisest videot.
Jahirahu ei ole seaduse käsk vaid jahimeeste endi ühine kokkulepe ja auasi. Paljud seltsid peavad seda isegi kauem, kui ametlikult välja kuulutatud päevad. Nii väljendab jahimees austust metsloomade, elurikkuse ja kõige elava vastu. Jahipidamise viisid võivad ajas muutuda, kuid üks jääb: väärikus, tänulikkus ja austav hoiak looduse ning jahisaagi suhtes.
EJS tänab päevajuhti Urmas Salmut abilisega, perekond Põldmaad, Andres Peetsonit ja kõiki jahisarve orkestris osalejaid, Harju jahimehi Aldo Laidi ja Kaspar Rohti ja kõiki, kes sündmuse korraldusele kaasa aitasid.
Ilusat jahirahu ja häid jõulupühi!
