Jahimehed on sel jahihooajal küttinud Eestis kokku 42 hunti – 11 hunti kütiti Järvamaal, 6 Võrumaal, 5 Jõgevamaal, 4 Läänemaal, Põlvamaal, Tartumaal ja Pärnumaal, 3 Harjumaal ja 1 Raplamaal. Keskkonnaamet kehtestas küttimismahu esimese osana hundijahiks 50 küttimisluba ning teise osana läks 6 küttimisluba Järva ohjamisalale.
Alates 2018. aastast korraldatakse Eestis huntide küttimist mitte enam maakondade piiride vaid ohjamisalade põhiselt, suunamaks küttimissurvet eelkõige kahjustus ja loomakasvatuspiirkondadesse, säästes samal ajal loodusmaastikes elavaid ja kahjusid mittepõhjustavaid hundikarju. Nii on võimalik säilitada hundi asurkonna soodne seisund ja vähemalt piirkonniti tema ökoloogiline funktsioon, hoidudes samal ajal ülemäärastest kahjudest lambakasvatusele.
Sel aastal on Keskkonnaametile teatatud ja registreeritud 109 hundirünnakut kari- ja koduloomadele. Sellel aastal on enim hundirünnakuid toimunud Harju, Järva, Lääne, Lääne-Virumaa, Rapla, Pärnu ja Viljandi maakonnas. Kui mullu murdsid hundid 933 lammast, siis tänavu on see arv hundijahi alguseks 306 lammast ehk kolm korda väiksem. Lisaks on hundid tänavu murdnud 11 veist ja 5 koera.
Novembrist veebruari lõpuni kestva hundijahi eesmärk on ohjata hundi arvukust kiskjakahjustuste vähendamiseks ning ennetamiseks.
