Foto: Tristan Taal
Varjupaikade pidamisel teeme kõik endast oleneva, et loomadel kulgeks see vahepealne eluetapp võimalikult mugavalt. Igal aastal investeerime loomade heaolusse ja nii ei erinenud eelmine aasta teistest, kirjutab Varjupaikade MTÜ tegevjuht Anneli Matsi.
Varjupaikade pidamisest
Kas te kujutate ette olukorda, kus kiirabi päästab inimesi, aga ei ole haiglat, kuhu inimene paigutada? Ilmselt mitte. Selleks, et aidata võimalikult palju ja laiahaardeliselt hulkuma sattunud loomi, oleme asunud pidama kohalikke varjupaiku. Seda nüüd siis juba seitsmes asupaigas. Kohaliku varjupaiga tegutsemispiirkond võib hõlmata kogu maakonda nagu näiteks Pärnumaa ja Viljandimaa. Mõnes maakonnas piirdub tegevus konkreetse valla või linna territooriumiga nagu näiteks Saaremaa vald või Tallinna linn. Kohalike omavalitsuste partneriteks saame riigihangetel osalemisega. Riigihanke võitmise tulemusena sõlmime lepingu kohaliku omavalitsuse või mitmega, kui on tegu ühishankega. Lepingu alusel võtame enda kanda seadusest tuleneva omavalitsuse kohustuse tegeleda hulkuvate loomadega. Lepinguga võtame ka vastutuse. Tihti öeldakse, et leping ei kohusta pidama loomi üle 14 päeva. Jah, siis lõpeb kohaliku omavalitsuse kohustus ja 15ndast päevast asume täitma oma ühingu missiooni, visiooni ja eesmärke. Meie ülim soov on, et lemmikloomad elaksid vastutustundlikes peredes ja meie otsime kodututele uued kodud ning varjupaik on loomale ajutiseks peatuspaigaks. Mida kiiremini suudame loomadele uued pered leida, seda parem.
Hangetest ja annetajatest
2023. aastal toimus 8 suuremat või väiksemat kohaliku omavalitsuse hanget, milles esitasime pakkumised. Pakkumist tehes arvestame alati, mis on varjupaiga pidamisel omavalitsuse rahaline osa ja mis on loomade ülalpidamine alates 15ndast päevast, mida katame annetustest. Just annetajad on võtmeisikud, et saame loomadele pakkuda peavarju rohkem kui 14 päeva, et saame anda neile parima hoolitsuse ja tasuda nende veterinaarteenuste eest, mis omavalitsuse kohustuste hulka ei kuulu. Ainult tänu annetajatele saame parendada loomade pidamistingimusi, sest on omavalitsusi, kes ise sellesse ei panusta. Tasapisi tuleb juurde neid omavalitsusi, mis on ehitanud või kohendanud mõne hoone loomade varjupaigaks, kuid siis saab jaks otsa ja varjupaiga haldajalt oodatakse varjupaiga sisustamist.
Selleks, et tagada karantiinis peetavate kasside bioturvalisus, oleme kasutusele võtnud roostevabast terasest kahekambrilised karantiinipuurid – üks selline puur maksab üle tuhande euro.
Selleks, et me saaks hakata täitma Pärnu Omavalitsuste liidu poolt ehitatud uues majas hankelepingut ehk siis hakata sinna kasse paigutama, ostsime mainitud puure 35 724 euro eest ja soetasime loomade pesuks spetsiaalse vanni 1 500 euro eest. Saaremaa varjupaiga karantiinipuuridesse investeerisime 24 497 eurot. Kuigi Viljandis tegutseme vanas majas, siis ka sealsed kassid vajavad paremaid tingimusi ja investeeringu suurus kaasaegsetesse ja nõuetele vastavatesse puuridesse oli 29 673 eurot. Kokku oli investeeringu suurus 91 394 eurot.
Mis liigub, see kulub
2023. aasta lõpus hakkas selgeks saama, et meie autopark hakkab väsima. Et loomadel ja töötegijatel oleks turvaline, siis peavad väljakutsetel käimiseks ja loomade transportimiseks olema korralikud autod. Soetasime uued autod Tallinnasse ja Saaremaale kokku 21 600 euro eest. Samuti vajavad väljavahetamist Läänemaa, Valga, Viljandi ja Võru autod. Me ei suuda osta uusi autosid, kuid katsume valida optimaalseimad variandid – jälgime läbisõitu, auto vanust ja ökonoomsust. Uuendusringi ootavad ka muud töövahendid ja kuna need on erialaspetsiifilised, siis nõuab see investeeringut. Ühingus on tööl viis loomaarsti ja ka nemad vajavad töö tegemiseks paremaid vahendeid. Planeerime veterinaariasse panustada, et meil oleks rohkem võimekust varjupaigas kohapeal loomi aidata, sest loomakliinikud on alatihti ülekoormatud. Loomulikult panustavad meie loomaarstid ka sellesse, et ei sünniks uusi soovimatuid pesakondi ja nii on meie juurest uutesse kodudesse minevad loomad vastavalt soole steriliseeritud või kastreeritud.
Panustamisest ja toetamisest
2023. aastal sai ühing vähem tulu kui 2022. aastal, kuid suutsime ka veidi kokkuhoidlikumalt toimetada. Samas kasvas investeeringute maht pea kaks korda. Kui 2022. aastal investeerisime loomade heaolusse u 67 000 eurot, siis 2023. aastal oli see summa kokku 113 000 eurot. Kui 2022. aastal oli annetuste osakaal meie tuludes 41%, siis 2023. aastal oli see 43,2%.
Me teeme seda, mida on vaja teha, et loomadel saaks parem. Lisaks koduta loomadele saavad meie juurest abi ka need loomad, kelle omanike elus on juhtunud midagi sellist, et nad ei saa enam oma looma eest hoolitseda. Meie juurde jõuavad ka väärkoheldud loomad, kelles hakkame taastama usaldust inimsoo vastu.
Me ei jää ootama, et keegi teeks midagi meie asemel. Me julgeme mõelda ja tegutseda suurelt, sest meie selja taga on suur toetajaskond ja me oleme igati altid koostöö suhtes, mis aitab loomi.
Meie usume oma visiooni, missiooni ja eesmärkide täitmisesse – sellese, milleks Varjupaikade MTÜ on ellu kutsutud. Soovime olla ühinguna ja loomade aitamisel aina paremad. Areneme ja õpime iga päev. Meile annab tuge teadmine, et on väga, väga palju inimesi, kes usuvad meisse ja meie tegevusse lemmikloomade aitamisel. Aitäh kõikidele panustajatele!
*Lugu ilmus Varjupaikade MTÜ ajakirja Käpa all 2024/1 numbris. Autor: Anneli Matsi
