Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) hoiatab, et illegaalne kutsikakaubandus on Euroopas sagenenud ning sellega kaasnevad tõsised riskid nii loomade tervisele kui ka heaolule, suureneb loomataudide levikurisk ja satub ohtu inimeste tervis. Probleemi käsitleti hiljuti toimunud veterinaararstide infokoosolekul „Marutaud ja illegaalne lemmikloomakaubandus“.
Infokoosolekul käsitleti muu hulgas marutaudi juhtumit Saksamaal, marutaudi tõrjeprogrammi Eestis, haiguse diagnoosimist ning illegaalset lemmikloomakaubandust. Ettekandeid tegid PTA ning Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS) spetsialistid.
PTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul on lemmikloomade illegaalne kaubandus tugevas kasvutrendis kogu Euroopas. „Euroopa turg vajab aastas ca 8 miljonit kutsikat, kelle rahaline väärtus küünib üle miljardi euro. Kasum illegaalsest lemmikloomakaubandusest on suur – kaubitsejad teenivad iga looma müügist üle 10 kordset kasumit. Kui varem olid Ida-Euroopa maadest sisse toodavate loomade sihiks Lääne-Euroopa riigid ja meie piirkonda kasutati eelkõige transiidiks, siis nüüd on sagenenud juhtumid, kui loomi turustatakse ka Eestis. Lemmikloomade dokumente võltsitakse sageli ning sellega püütakse varjata loomade tegelikku päritolu,“ kirjeldas Veetamm.
„Hiljuti tuvastati Euroopas koerte lemmikloomapasside võltsimised, kus oli kasutatud Eesti lemmikloomapasside sarnaseid blankette ning Eesti veterinaararsti templeid. Praegu selgitatakse, kas võltsimine toimus Eestis või mitte. Samuti oleme Eestis tuvastanud loomi, kellel on kaasas võltsitud Tsehhi või Sloveenia lemmikloomapassid, kuid tegelikult pärinevad kutsikad Ukrainast. Passides on avastatud ka võltsitud marutaudi vaktsineerimist tõendavad kleebised. Eestis avastatud kutsikad olid ostetud interneti müügikuulutustest, toodud Eestisse vahendajate abil. Kutsikad olid nõrgad ja haiged, vähemalt üks neist suri vaatamata loomaarstide pingutustele,“ ütles Veetamm.
Veetamme sõnul võltsitakse dokumentides sageli ka loomade vanust. „Praktikas tähendab see sageli, et kutsikad märgitakse dokumentides tegelikust vanemaks. Nii püütakse jätta muljet, et loom vastab nõuetele, tegelikkuses võib ta olla veel liiga noor, et teda oleks võimalik marutaudi vastu vaktsineerida ning nõuetekohaselt transportida või müüa. Hiljuti tuvastatigi marutaud Saksamaal Vene päritolu koeral, kelle vanus dokumentides oli võltsitud võimaldamaks tema sissetoomist Euroopa Liitu,“ selgitas Veetamm.
Illegaalne lemmikloomakaubandus suurendab marutaudi leviku ohtu. „Kui loomade päritolu ja vaktsineerimisandmed pole usaldusväärsed, võib see tuua kaasa ohtlike loomataudide leviku riikide vahel. Selliseid loomi ostes paneb inimene ohtu nii enda kui oma pereliikmete elu. “ lisas Veetamm.
Viimased andmed näitavad, et marutaudi juhtumeid esineb jätkuvalt Euroopa Liidu välistes lähiriikides. Venemaal oli eelmisel aastal üle 1000 marutaudijuhtumi, selle aasta esimestel kuudel juhtumite arv kahekordistus. Ka Ukrainas on marutaudi esinemine väga sage. Nii Venemaal kui Ukrainas leiti marutaudi möödunud aastal ka inimestel. Marutaudi tuvastatakse jätkuvalt Valgevenes, Gruusias, Türgis, Kesk-Aasia ja Balkani poolsaare riikides. Nimetatud kõrge marutaudiriskiga riikidest seaduslikult Euroopa Liitu toodava koera vanus saab minimaalselt olla ca 7 kuud, kuna koera saab vaktsineerida marutaudi vastu alates 12 elunädalast, seejärel tuleb 30 päeva möödudes võtta vereproov, et veenduda kas koeral on välja kujunenud piisav immuunsus marutaudi vastu ning liikuma tohib hakata alles pärast 3 kuulist ooteaega, mis tagab, et koer ei olnud vaktsineerimise hetkel juba nakatunud.
PTA tuletab meelde, et lemmiklooma soetamisel tuleb alati kontrollida looma päritolu, dokumente ja vaktsineerimisandmeid ning eelistada usaldusväärseid kasvatajaid. EL välistest riikidest loomade importimisel peab loomal olema kaasas veterinaarsertifikaat ning looma ja tema dokumente kontrollitakse El välispiiril veterinaarkontrolli piiripunktides. Samuti tuletame meelde, et kaitsmaks oma lemmikloomi marutaudi nakatumise eest tuleb neid regulaarselt vaktsineerida marutaudi vastu maksimaalselt kahe aastase intervalliga. Marutaud on salakaval haigus, millel puudub ravi ning vaktsineerides oma lemmiklooma marutaudi vastu kaitsed iseenda ja oma pereliikmete elu ja tervist!
Eestis on marutaudi laboratoorseks uurimiseks olemas võimekus Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusel, mis aitab võimalike haigusjuhtude korral kiiresti reageerida.
Rohkem infot lemmikloomadega reisimise kohta siit. Marutaudi kohta leiab infot siit.
