„On rõõm tõdeda, et hundil läheb Euroopas ja sealhulgas Eestis järjest paremini, mida kinnitavad ka jahimeeste kogutud ja Keskkonnaagentuuri valideeritud vaatlusandmed,“ ütles Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark.
Hundi arvukus on Euroopas edukalt taastunud ja hinnanguliselt on hundi populatsioon kümne aastaga peaaegu kahekordistunud (2012. aastal 11 193 isendit, 2023. aastal 20 300). Eestis oli 2023. aasta sügisel Eestis kokku 39 hundi pesakonda, mis on selle sajandi kõrgeim näit. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava järgi võiks sama aastaste hundikutsikatega karjade arv Eestis jääda 20-30 vahele.
Hundi kaitsestaatuse muudatus võimaldab olla paindlikum sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel, mis tulenevad hundi levila jätkuvast laienemisest Euroopas, ning samal ajal tagada kõigi Euroopa Liidu hundipopulatsioonide soodne kaitsestaatus. Muudatused jõustuvad kolm kuud pärast vastuvõtmist ehk 6. märtsil 2025.
„Suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava järgi on üheks suuremaks ohuks hundile negatiivne avalik arvamus. Muinasjuttudest tuttavat „suurt ja kurja hunti“ pole olemas, vaid hunt on oluline ökosüsteemi osa. Siiski on mõõdukas jahipidamine hädavajalik just inimeste vara kaitseks, hundi inimpelglikkuse säilitamiseks ning konfliktide ennetamiseks. Järjepideva küttimise taustal püsinud huntide arvukuse kasvutrend pole vedamine, vaid tunnistus küttimislimiitide kujundamise metoodika toimimisest,“ ütles Kark.
1979. aastal vastu võetud ja 1982. aastal jõustunud Berni konventsioon on Euroopa Nõukogu egiidi all sõlmitud rahvusvaheline leping, mille eesmärk on tagada looduslike taime- ja loomaliikide ning nende looduslike elupaikade säilimine ja kaitse. Selleks kehtestatakse konventsiooniga konventsiooniosalistele õiguslikud kohustused, millega kaitstakse üle 500 loodusliku taimeliigi ja üle 1000 metsloomaliigi. Berni konventsiooniga on tänasega liitunud 50 riiki, sh kõik Euroopa Liidu riigid.
