Keskkonnaamet andis välja uue korralduse, milles lisati hundi küttimismahu teine osa. Uueks mahuks kinnitati 112 isendit, teise osana anti juurde 28 küttimisluba.
Keskkonnaamet muutis 31.10.2025 korralduse nr 1-3/25/361 „Hundi küttimismahu kehtestamine 2025/2026. jahiaastaks” p 1.1, millega kinnitati 2025/2026. jahiaastaks hundi küttimismahuks Eesti Vabariigi territooriumil kokku 84 isendit ja kinnitada 2025/2026. jahiaasta uueks küttimismahuks kokku 112 isendit.
Keskkonnaagentuur tegi Keskkonnaametile ettepaneku seoses hundi küttimis-, vaatlus- ja kahjustusandmetest lisandunud teabega hundi leviku ja arvukuse kohta 2025. aastal tõsta küttimismaht algselt 84 isendilt 112 isendini. Seejuures tehti ettepanek küttimismahtu suurendada Järva, Lõuna-Läänemaa, Lõuna-Pärnumaa, Viljandi-Valga ja Võru ohjamisaladel kokku 28 isendi võrra.
Keskkonnaamet otsustas:
- lubada Järva ohjamisalal küttida varasema 6 hundi asemel 12 isendit. Lisandunud jäljevaatlustest huntide arvukuse, leviku ja paiknemise kohta lumega perioodil on selgunud, et liigi arvukus on Järva ohjamisalal osutunud kõrgemaks kui varasem arvukushinnang näitas. Lisaks esinevad ohjamisalal hundikahjustused (2025. aasta sügisel, alates 01.10.2025 on murtud kahel korral kokku 19 lammast). Lisanduvat küttimismahtu (6 isendit) võib realiseerida kõikides ohjamisala jahipiirkondades.
- lubada Lõuna-Läänemaa ohjamisalal küttida varasema 3 hundi asemel 10 isendit. Lisandunud jäljevaatlustest huntide arvukuse, leviku ja paiknemise kohta lumega perioodil on selgunud, et liigi arvukus on Lõuna-Läänemaa ohjamisalal osutunud
kõrgemaks kui varasem arvukushinnang näitas. Lisaks esinevad ohjamisalal hundikahjustused (2025. aasta sügisel, alates 01.10 on murtud kolmel korral 1 veis ja kokku 13 lammast). Lisanduvat küttimismahtu (7 isendit) võib realiseerida kõikides
ohjamisala jahipiirkondades. - lubada Lõuna-Pärnumaa ohjamisalal küttida varasema 3 hundi asemel 7 isendit. Lisandunud jäljevaatlustest huntide arvukuse, leviku ja paiknemise kohta lumega perioodil on selgunud, et liigi arvukus on Lõuna-Pärnumaa ohjamisalal osutunud
kõrgemaks kui varasem arvukushinnang näitas. Alates 01.10 on Lõuna-Pärnumaa ohjamisala jahipiirkondades murtud vähemalt viiel korral kokku 24 lammast ja 1 veis. Lisanduvat küttimismahtu (4 isendit) võib realiseerida kõikides ohjamisala
jahipiirkondades. - lubada Viljandi-Valga ohjamisalal küttida varasema 5 hundi asemel 10 isendit. Lisandunud jäljevaatlustest huntide arvukuse, leviku ja paiknemise kohta lumega perioodil on selgunud, et liigi arvukus on Viljandi-Valga ohjamisalal osutunud kõrgemaks kui varasem arvukushinnang näitas. Alates 1.10 on Viljandi-Valga ohjamisala jahipiirkondades murtud vähemalt viiel korral kokku 3 koera, 1 lammas ja 1 veis. Lisanduvat küttimismahtu (5 isendit) võib realiseerida kõikides ohjamisala jahipiirkondades.
- lubada Võru ohjamisalal küttida varasema 5 hundi asemel 11 isendit. Lisandunud jäljevaatlustest huntide arvukuse, leviku ja paiknemise kohta lumega perioodil on selgunud, et liigi arvukus on Võru ohjamisalal osutunud kõrgemaks kui varasem arvukushinnang näitas. Alates 1.10. on Võru ohjamisala jahipiirkondades murtud vähemalt neljal korral kokku 17 lammast ja 3 veist. Lisanduvat küttimismahtu (6 isendit) võib realiseerida kõikides ohjamisala jahipiirkondades.
Tehtud muudatuste tulemusel on korraldusega kehtestatud huntide küttimismaht kokku:
- Järva ohjamisalal 12,
- Lõuna-Läänemaa ohjamisalal 10,
- Lõuna-Pärnumaa ohjamisalal 7,
- Viljandi-Valga ohjamisalal 10, ja
- Võru ohjamisaladel 11 isendit.
Keskkonnaagentuuri andmetel on detsembri alguseks lisandunud hundi esmase küttimisettepaneku koostamise ajaks teada olnud 25 pesakonnale veel kaks Kesk-Eestis, üks Kirde-Eestis ning vähemalt kaks (kaks kuni neli) Eesti lõunapiiril, mis teeb kokku vähemalt 29 pesakonda (piirialadel olevaid pesakondi on arvestatud 50% ulatuses).
Praeguseks teadaoleva 29 pesakonna olemasolul saab esmases küttimisettepanekus esitatud 96 isendi küttimise korral prognoosida hundi arvukuse tõusu 2026. aasta sügiseks 33 (28-38) pesakonnani. Selleks, et 2026. aasta sügiseks oleks pesakondade arv suurkiskjate kavaga soovitud vahemikus 20-30, tuleks praegustele teadmistele tuginedes suurendada olemasolevat küttimismahtu 28-46 isendi võrra.
Täiendavate isendite ära küttimine (eelnimetatud ohjamisaladel) on vajalik eelkõige põhjusel, et tuleval aastal vähendada hundikahjustuste jätkumist ja tekkimise tõenäosust, eriti võttes arvesse asjaolu, et lisaks Kirde- ja Kesk-Eestile on suur osa hiljutistest kahjustustest toimunud eelkõige eelmainitud ohjamisaladele jäävates jahipiirkondades. Täiendavate isendite küttimine ei ohusta kehtivat hundi soodsat kaitsestaatust loodusdirektiivi tähenduses.
Edasi saab tutvuda dokumendi ja selle lisaga KeA dokumendiregistris. EJS liikmesorganisatsioonidele saatsime otsuse koos lisadega e-postkasti.
Vaata ka:
