Soome keskkonnakaitseorganisatsioon Luontoliitto julgustab keskkonnaminister Kai Mykkäst olema vastu Euroopa komisjoni ettepanekule vähendada hundi kaitsestaatust Berni raamlepingus. Hundi staatus peab jääma rangelt kaitstuks, sest mitte ükski teaduslik uuring ei toeta hundi kaitsestaatuse muutmist.
Uusima, 2019. aastal koostatud hinnangu alusel on hundi staatus ebasoodsas seisundis tervelt kuues piirkonnas Euroopa Liidu seitsmest geograafilisest regioonist. Soomes on hunt väga ohustatud liik: Soome loodusressursside keskuse andmetel elab riigis 291-331 isendit. Et püsida geneetiliselt elujõulisena, peaks Soome hundipopulatsioon kasvama 500 isendini.
Hundi põhjustatud kahjustused koduloomadele on väidetust haruldasemad
Euroopa komisjoni hinnangu kohaselt on hundi mõju ELi piirkonna koduloomadele äärmiselt väike, huntide põhjustatud kahjustused lammastele moodustavad vaid 0.065% kõikidest kahjudest.
Soomes on huntide tekitatud kahjud väljaspool põhjapõtrade karjatamise ala harvaesinevad. Huntide põhjustatud kahjustusi lammastele esineb aastas keskmiselt 30-50 ning muid karjakasvatusega seotud kahjusid alla 20.
Hundipopulatsiooni ohjamine jahipidamise läbi on osutunud ebatõhusaks või suisa ebasoodsaks koduloomakahjude vältimisel. Selle asemel peaks päriselt toetama ennetusmeetmete kasutuselevõttu. Vaid see on tõeliselt tõhus ja eetiline viis koduloomakahjude ning inimese ja hundi vaheliste konfliktide ennetamiseks.
Kaitsestaatus peab põhinema teadusel, mitte poliitikal
EL lükkas teadusliku aluse puudumise tõttu tagasi ettepanekud hundi kaitsestaatuse alandamiseks nii 2006., 2018. kui ka 2022. aastal. Mitte miski ei ole sellest ajast muutunud ning hundi kaitsestaatus peaks püsima endisena.
„Uuringute tulemustega vastuolus olevate otsuste tegemine looks halva pretsedendi ning seaks küsimärgi alla Euroopa Liidu organite usutavuse. Hundiküsimuses oleme murelikud, sest selleteemalises diskussioonis on initsiatiivi võtnud valdavalt jahipidamise eest seisvad organisatsioonid, kes sooviksid haarata positsiooni kogu maapiirkondade elanike eestkõnelejatena“, lausus Luontoliitto suurkisjaspetsialist Francisco Sánchez Molina.
Hundi kaitsestaatuse küsimus peegeldab ühiskonna pühendumust looduse elurikkuse kaitsele ning loodusega kooseksisteerimise ja sallivuse edendamisele. Hundid on oluline osa Euroopa looduspärandist ning neil on tähtis roll ökosüsteemide tasakaalu ja mitmekülgsuse hoidmisel. Tänu huntide kaitsele on nende populatsioon elustunud Euroopas ka sellistes piirkondades, kust nad varem hävitati. Arengut ei tohi poliitilistel põhjustel ohtu seada.
“Hunt on üks valeinformatsiooni viimasemaid ohvreid ning teda kasutatakse mängunupuna poliitilistes jõukatsumistes. Metsikud loomad, nagu hundid, vajavad meie kaitset, sest me saame – ja me peame – elama nendega sõbralikult koos. Otsused peavad põhinema kindlatel teadmistel ning headel, kooseksisteerimist võimaldavatel praktikatel,” ütles Eurogroup for Animals -organisatsiooni tegevjuht Reineke Hameleers.
*Tõlkis Sandra Urvak, fotograaf
Seotud lood:
LUGEJATE LEMMIKUD:
VIIMASED UUDISED:
