Foto: Kliimaministeerium
Oktoobri lõpuks valmis Maadevahe jõe uus säng, mille abil suunati jõe vesi reostusest mööda. Maadevahe jõgi on ajalooliselt üks Saaremaa olulisemaid haugi kudemispaiku.
Aasta tagasi tehtud uuring pakkus jõe vee ümbersuunamist lahendusena, kuidas jääkreostusest vabaneda. Selgus, et reostust immitseb jõkke lubjakivi kihtide vahelt ning see põhjendas, miks ilmus pärast 2017-2020 tehtud puhastustöid Maadevahe jõele jätkuvalt õlilaike.
„Loodan, et jõgi sai nüüd reostusest vabaks ning haug tuleb tagasi,“ sõnas Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand, viidates Maadevahe jõele kui ajalooliselt ühele Saaremaa olulisemale haugi kudealale.
Jõe reostunud lõigust reostuse allakandumise vältimiseks suleti jõe säng kunagise asfaltbetoonitehase ala piires savikast materjalist pinnaspaisudega. Nii kujundati Maadevahe jõest settebasseinide süsteem, milles edaspidi jälgitakse reostuse levikut ning reostuse koguse suurenemisel hakatakse neid teatud intervalliga puhastama.
Kliimaministeerium tellis eelmise aasta lõpus Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt endisele Maadevahe asfaltbetoonitehasele täiendava reostusuuringu, et saada selgust, miks leidus tehase territooriumiga piirnevas jões pärast puhastustöid ikka veel õlilaike. Eksperdid tuvastasid, et lubjakivilõhedes säilinud põlevkiviõli on kandunud põhjaveega Maadevahe jõkke ning veest raskemad õlijäägid on ladestunud sängisetetes.
Maadevahe asfaltbetoonitehas töötas aastatel 1959-1993. Selle aja jooksul reostas tehas nii ümbritseva pinnase, põhjaveekihi kui ka Maadevahe jõe, mille läänekaldal tehas asus. Tootmistegevuse käigus imbus pinnasesse tuhandeid tonne põlevkiviõli.
