5. veebruaril toimus Keskkonnaameti Tartu kontoris haneliste koostöökogu koosolek, kus arutati hanede seire, kevadist rände ja letaalset heidutuse üle.
Jaak Tammekänd Keskkonnaagentuurist tegi ülevaatest hanede seirest.
Tema sõnul on Lääne-Eestis hanede arvukus hakanud kahanema ja Ida-Eestis on arvukus tõusutrendis. Peamiselt on see tingitud sellest, et Lääne-Eesti toidubaasi kandevõime on saavutatud.
Olemasolevad peatusalad hakkavad ennast ammendama ja hakkavad uued peatumisalad tekkima. Uued alad ei pruugi olla nii suured ja massiivsed, tekib pigem hanede hajumine põldude vahel. Noorte hanede poolt võetakse kasutusele uued alad, vanad linnud kasutavad vanu peatuspaiku.
Valgepõsk-lagle arvukus on jäänud pigem stabiilseks, väikest kasvu on märgata Lääne-Eestis. Nad on vähem valivamad toidu osas kui teised haneliigid. Suurem hulk hanesid peatub Põhja-Eestis.
Keskkonnaagentuuri seirealad katavad kahte ala Matsalu ja Audru poldril, mis on kõrgendatud tähelepanu all. Põhja-Eestis ja Lääne-Eestis käib seire kolme aastase sammuga ja seiret rahastatakse riiklikult. Nii seire loendust ja paigal pesitsevate lindude loendust tehakse kolme aastase vahega. Seireks kasutatakse ka Jahise andmeid. Näiteks saartel on peamiselt hall-hane seiret tehtud.
Seirealade numbrid näitavad aladel loendatud linde, mitte kogu arvukust. Samuti näitab seire muutusi, kas nad külastavad piirkonda püsivalt või kaootiliselt. Seire kaudu saab üleüldiselt parema pildi kätte.
Rände ajal kasutab peatuspaigana Eestit üle 300 000 valgepõsk-lagle. Euroopa populatsioon võiks olla suurusjärk 1,4 miljonit lindu. Enamik valgepõsk-laglesid koondub kagu Karjala-Soome piirkonda, kus peatub ca 800 000 lindu.
Rabahane puhul seiratakse mõlemat liiki eraldi. Kahe liigi eristamine suurest massist pole üldse kerge. Haruldasem taiga rabahani, rändab Eestist üle saarte Lääne-Eestisse ja ränne algab varem ning mitte väga massiliselt ja kiirelt. Tundra rabahane ränne on üle Eesti massilisem.
Tõnu Talvi tegi ülevaate hanede ja laglede kaitse- ja ohjamiskava hetkeseisust.
Ta selgitas, et üle Eesti lendab igal aastal läbirände ajal 1,4 miljonit valgepõsk-lagle. 2024. aastal toimus hanede poolt tekitatud kahjude hüvitamine viimast korda. Alates 2025. aastast hanede poolt tekitatud kahjusid ei hüvitata. Keskkonnaameti poolt oodatakse ka riigikohtu lahendit, mis on menetlusse võetud, et saada õiglusselgust antud asjas.
2025. aastal kütiti kevadel letaalse heidutusjahi käigus 100 lindu.
Euroopa linnudirektiivist lähtuvalt tuleb letaalse heidutusjahil määrata maksimum küttimismaht. 2025. aastal oli lubatud kevadisel heidutusjahil küttida 1000 lindu, millest kütiti vaid 10%.
Põllumeeste esindaja Olav Kreen selgitas: „Põldudele on surve hanede poolt 3 tundi hommikul ja 3 tundi õhtul. Letaalsel heidutamisel on mõju olemas, parvede surve peale paugutamist jääb väiksemaks, ka kõikide teiste parvede suhtes. Oluline on heidutama hakata esimesest parvest peale. Järjepidev käimine tagab selle, et linnud õpivad ohu ära ja hakkavad sealt põllult eemale hoidma, aga see tahab igapäevast käimist“.
Maaülikooli hanede seire projekt
Järgmisel viiel aastal luuakse viis kontroll ala ja viis eksperimendi ala, kus 40 hallhane ja 40 valgepõsk-lagle märgistatakse GPS seadmetega. Nendel aladel püütakse kuus korda päevas linnud lendu ajada ja siis vaadelda, milliseid otsuseid nad tegema hakkavad, kaugele liiguvad jne.
Üks projekti eesmärk on aru saada, kas hirmutamine tekitab energia defitsiiti, mõjutab pesitsust jne võttes arvesse kõiki keskkonnategureid. Lisaks seiratakse kahjusid kevadperioodil droonide abil ja hinnatakse üle Eesti põllukahjud satelliitide järgi.
Projekti kolmas eesmärk on aru saada, kuidas hanede hirmutamine mõjutab teisi põllulindude (alade lähedusse paigutatakse helisalvestid), mis registreerivad muutusi.
Lähema kuu aja jooksul valitakse põllumeestega põllud välja. See aasta on plaanis 2+2 alal alustada ja järgmisel aastal veel 3+3 alal.
Hanede tegevuskava uuendamine
Tõnu Talvi selgitas ka edasisi tegevusi. „Ootame riigikohtu lahendit ja samaaegselt tegeleme kahe teemaga. Esiteks soovime uuendada hanede tegevuskava. Teiseks valmistame ette kevadist heidutusjahi letaalse jahi korraldust, mis koostatakse eelmiste aastatega sarnases formaadis,“ selgitas Talvi.
EJS-i poolt osales koosolekul Marko Vinni ja Peeter Hussar.
Seotud lood:
LUGEJATE LEMMIKUD:
VIIMASED UUDISED:
