Foto: Keskkonnaagentuur
Kalandust puudutavatel kohtumistel kerkib pidevalt üles küsimus, kes peaks andma loa hallhülge küttimiseks avalikul veekogul ehk siis väljaspool 200 m, kuhu jahipiirkonna õigused ei laiene.
Avaldame siinkohal seisukoha, mis on kooskõlastatud Kiimaministeeriumi, Keskkonnaameti ja RMK-ga.
Merealadele, mis jäävad kaldast kaugemale kui 200 m, saavad loa hülge küttimiseks anda ja ka õiguse küttida kõik jahipiirkonnad, kelle piir külgneb merega (konkreetse ohjamisalaga). Kui jahipiirkonna (JP) kasutaja keeldub loa andmisest, siis on loa andjaks RMK.
Siin on väljavõte seisukohta toetavatest õigusaktidest, see on küll Pärnumaa näitel, aga sarnane analoog kehtib kõikjal.
- Hülge küttimise korraldus (aprill 2025) ütleb järgmist:
1.1. Kehtestada 2025. aastal hallhülge (Halichoerus grypus) küttimismahuks Eesti Vabariigi territooriumil kokku 157 isendit ning määrata järgmised ohjamisalad koos vastutavate kontaktisikutega:
1.1.5. Pärnu maakond ja Saare maakonna lõunarannik (Liivi laht). Ohjamisalasse kuuluvad Orajõe, Tahkuranna, Audru, Kihlepa-Lindi, Seliste, Tõstamaa, Saulepi, Vana-Varbla ja Kihnu jahipiirkonnad Pärnumaal ning Liiva, Tornimäe, Laimjala, Kallemäe, Pihtla, Laugi, Kaavi ja Salme jahipiirkonnad Saaremaal ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Eero Nõmm.
Siit tulenevalt, ohjamisalasse kuuluvad ka alad, mis jäävad väljapoole jahipiirkonda, aga külgnevad nendega.
2. Keskkonnaministri määrus „Jahipidamise korraldamise alused kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, või kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või riigi veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda“
§ 3. Jahipidamine jahiulukite arvukuse reguleerimiseks avaliku veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda
(1) Avaliku veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda kütitavate ulukite arvu ning vajaduse korral vanuse- ja soovahekorra otsustab jahiseaduse § 21 lõike 4 alusel koostatud ulukite seirearuandest ja jahindusnõukogu soovitustest lähtudes Keskkonnaamet.
(2) Ulukite arvukust lõikes 1 nimetatud avaliku veekogu osas reguleerib avaliku veekogu osaga külgneva jahipiirkonna kasutaja või Riigimetsa Majandamise Keskus, kui külgneva jahipiirkonna kasutaja keeldub.
Niisiis, merealad mis jäävad kaldast kaugemale kui 200 m, ei ole jahipiirkonnana välja andmata, kuna need alad ei kuulugi jahipiirkondade sisse. Keskkonnaministri määruse mõttes on tegemist riigi veekogu osaga, mis jääb väljapoole jahipiirkonda.
Sisuliselt saavad sinna loa hülge küttimiseks anda ja ka õiguse küttida kõik jahipiirkonnad, kelle piir külgneb merega (konkreetse ohjamisalaga).
Kui jahipiirkonna (JP) kasutaja keeldub kellelegi loa andmisest, siis on loa andjaks RMK. Viimane on variant juhuks kui JP-d enam ise küttimisest huvitatud ei ole, aga kahjustused on ja mõni kalur või jahimees ise tahavad neid hülgeid seal küttida.
Lisaks on hülgeküttimise korralduses (manuses) lõik:
Punktis 3.7 viidatud hallhülge küttimise lubade eest makstav tasu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele:
SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank EE062200221059223099, LHV Pank EE567700771003819792, Luminor Bank EE221700017003510302. Viitenumbriks (konto) märkida: 2900081677 ja selgituseks „tasu hallhülge küttimise lubade eest“.
Määruse järgi on hallhülge jahiloa hind 13 eurot.
Lähemalt vaata riigiteatajast.
